Theophanes Kreeklane tuli Bütsantsist, ikoonikunsti ületooja Venemaale. Iseloomulikud on pruunikad toonid ja valged jooned nägudel. Algselt töötas Novgorodis, hiljem Moskvas. Andrei Rjublov töötas Moskvas, tema tähtsaimaks ikooniks on ,,Kolmainsus" (legend räägib kolmest inglist, kes ilmutasid end Aabramile ja Sarale ning kuulutasid tulevikku. Kolm teekäijat, Isa, Poeg ja Püha Vaim. Tamm ikoonil sümboliseerib meele- ja usukindlust). Hiljem kujunesid kloostrite juures ikoonimaalijate koolkonnad, kus töö omavahel ära jaotati. Ikonostaas on pildisein, mis eraldab kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Ikoonid asusid ka reeglistiku järgi paigutatult valgmikus. ,,Vladimiri Jumalaema" toodi Bütsantsist Uspenski katedraali.
õige asja eest võitlev sõdur võidab alati. Püha Jüri peetakse sõdurpühakuks ja märtriks, kes kehastab vaprust ja jõudu. Kuna lohe on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks on lohe tapmine erakordselt sügava tähendusega. See tähistab kristluse võitu paganluse üle. Lohe tapmise eest pakuti Jürile mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida lasta. Püha Jüri keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303.aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Aleksandra kristlaseks. Püha Jüri auks on loodud mitmeid kirikuid üle maailma. Ka Tartusse on ehitatud Püha Jüri kirik (1870). Legend Pühast Jürist jõudis Eestisse kahelt poolt: idaslaavlastelt (9.-12. saj) ja germaanlastelt (13.saj). Eestlastele tähistab 23.aprill kevade ja kevadtööde algust ja kuna kevadel löödi Georgius märtriks (nimi tähendab kreeka keeles kündjat, maaharijat) nimetatakse seda päeva jüripäevaks.
sajandil pühendatud kirikud. Püha Jüri elukäik on ajalooliselt raskesti jälgitav. Arvatavasti on ta sündinud Väike-Aasias, kus ta isa olnud kuulus sõjamees. Vanemad surid varakult, temastki sai isa jälgedes sõjamees keiser Diocletianuse armees. Vapra mehena leidis ta suurt lugupidamist, kui sattus kristlasena Diocletianuse kohtu ette. Ta keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303. aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Alexandra kristlaseks. On säilinud palju pärimusi ta rüütellikkusest ja vaprusest. Temanimelisi ordeneid on paljudel maadel, ta on sõjameeste kaitsepühak, oma nime tõttu (Georgius tähendab maaharijat) on ta põllunduse patroon, hobuste ja teiste kariloomade kaitsja. Teda austati hospidalide pühakuna. Ikonograafiliselt kujutatakse teda sõdurina, hobusega või jalgsi, võitlemas lohega. Atribuutideks on punase ristiga valge lipp, kilp ja mõõk.
annaabi.ee 
