Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik saanud suurema grupi osak, sellele küsimusele vastates seletab ta enesetappude suhtarvu erinevust ühiskonnas. Sots.sidemed on nt abielu, vanemlikkus, tööhõive ja usuorganisatsioonides liikmeks olemine. Indiviidi
koolikorralduse alused, mis määrasid luterlikes maades (ka Eestis) enam kui paari-kolme sajandi kestel hariduse sisu. Koolide asutamise eesmärk oli kahesugune. Esmajoones tuli koolt kanda pastorite ja teiste kirikuteenijate järelkasvu ning haritud ametnike väljaõpetamise eest reformatsiooniga kaasa läinud maahärrade tarbeks. Teiseks põhieesmärgiks oli rahvahulkade kasvatamine vagadeks ja kuulekaiks alamaiks luterliku usudoktriini vaimus. Luterluse omaks võtnud maades laienes tunduvalt haridusesaajate ring. Siiski piirdus haridus rahva jaoks vaid hädavajalike algteadmistega. Põhiline oli, et rahvas oskaks lugeda emakeelset piiblit ja saaks osaleda kirikuelus." 15 Talurahva lastele pidid hakkama õpetust andma köstrid, aga see edenes päris visalt. Näiteks 1680. aastal Liivimaa Eesti alal ametis olnud 11 köstrist on teada, et neist 8 oskasid lugeda ja kirjutada, üks ka arvutada, kaks aga osanud
asju, mida evangeelium ei luba..." "Need, kes kasutavad sundust (riigivõimu) selleks, et muuta selliste inimeste uskumusi, kellega nad pole ühel meelel, ei kasuta seda selleks, et muuta nende käitumist, isegi kui nende käitumine on vastuolus nende lunastusega." Lunastavat (seesmise veendumusega, siirast) usku ei saa sundida. Inimese meeli (mind) pole võimalik mõjutada ja veenda seaduste ja karistustega. 3. Usudoktriini ekslikkus · Usuasjad pole ei tõestatavad ega ka ümber lükatavad, nad on lihtsalt usutavad või mitteusutavad. Kuulutada ja tunnistada võib, kuid kellelgi pole õigust neid teistele peale suruda. Inimlik ekslikkus ei võimalda õigustada usulist tagakiusu. · Ühtegi olemuslikult lunastusele olulist küsimust pole kristlikes pühakirjades vaieldamatult õpetatud · Dogmaatilist teoloogiat tavainimesed ei mõista
annaabi.ee 
