üldrelatiivsusteooria järgi alati, nõndasamuti kui Newtoni teoorias või erirelatiivsusteooria tasases aegruumis. Kuid nüüd ilmnes võimalus, et aegruum võib koolduda nii palju, et võime startida kosmoselaeval ja jõuda Joon. 5. 1 tagasi enne, kui me teele asusime (joon. 5.1). Kosmoselaev on tagasi kellKosmoselaev Üks võimalus selleks on nn. ussiurked ehk aeg- 11. 45, stardib kell 12. 00 Viisteist minutit enne ettenähtud starti ruumi torud, mis ühendavad aja ja ruumi erine- vaid piirkondi. Asja mõte on selles, et kui me juhime oma kosmoselaeva ussiurke ühte suudmesse ja väljume teise suudme kaudu teises kohas ja teisel ajal (joon. 5.2, lk. 30).
üldrelatiivsusteooria järgi alati, nõndasamuti aegruumi kui Newtoni teoorias või erirelatiivsusteooria tasases aegruumis. Kuid nüüd ilmnes võimalus, et aegruum võib koolduda nii palju, et võime startida kosmoselaeval ja jõuda Joon. 5. 1 tagasi enne, kui me teele asusime (joon. 5.1). Üks võimalus selleks on nn. ussiurked ehk aeg- Kosmoselaev on tagasi kell 11. 45, Kosmoselaev stardib kell 12. 00 Viisteist minutit enne
Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Kuna vesi saab voolata, siis koguneb see rohkem Maa Kuu-poolsele küljele ja tõstab meretaset. Pöörlemisel tekivad inertsijõud, mis püüavad kõike pöörlemisteljest eemale paisata. Kuust kaugeimas punktis avaldub see kõige märgatavamalt, kuna seal on Maa kaaslase külgetõmme kõige nõrgem. • Pöördume loodete juurde veel üks kord tagasi, kui käsitleme võnkumisi ja resonantsi. Mustad augud ja ussiurked • Ajalooliselt kõige esimesena väljaarvutatud protsess, mis universumis võiks toimuda ja kus mustad augud võiksid mängu tulla, on gravitatsiooniline kollaps. Oma arengu hilistes staadiumides, kui tähed on ära põletanud kogu oma tuumkütuse ja hakkavad jahtuma, ei ole enam väljapoole suunatud kiirgusrõhku, mis võiks vastu seista täheainet kokku suruvale raskusjõule. Suurte tihedusteni jõudmise järel võib kiirgusrõhu asemel raskusjõudu