Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes Pisinärilistest: uruhiir TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg Ussilille õis-> päriskärbalne-> krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline turbasammal->põder
Madalsoos võivad nendeks olla jänesed, mitmesugused putukad, kes madalsoos elavad. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Madalsoodes näiteks Rohe-kärnkonn, krabiämlik, aurusisalik, vaskuss. Tipptarbijad Madalsoodes näieks sookurg, tikutaja, kurvitsaline, vaskuss . VASKUSS KURVITSALINE TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg Ussilille õis-> päriskärbalne-> krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline
Leitud mullaprofiil: AO-CG-G. Põhjavesi alates 70 cm. Määratud muld: G(0) ehk küllastunud gleimuld, sest pH on >5,6 ning tegemist on alaliselt liigniiske alaga. Kasvukohatüüp on tarna- angervaksa. Huumusprofiil on märg metsamull. Maksustamine: 1827 ja 3209 vahepeal EEK hektari kohta. Alusmetsas võib veel leidapaakspuud, vaarikat, toomingat, mage sõstart. Alustaimestikus võib lisaks leida angervaksa, jänesekapsast, ojamõõlu, metsvitsa, soomadarit, ussilille, tarnasid. (Lõhmus, E. 2004). Maa-ameti kaardilt asub selles piirkonnas G0 ehk leostunud gleimuld. (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228. Kõlvik on mets, raielank.Asub reljeefi kõrgemas osas. Arvatavasti kasvas peal kuusk ja mänd. Järelkasvuks pihlaka ja sanglepa võsud. Alusmetsas mustikas, metskastik, leseleht, lillakas, laanelill, kattekold, lakkleht ja metshein(Lõhmus, E
annaabi.ee 
