Ussilakk Ussilakk on niiskete varjukate metsade taim, kes on vanarahvalt palju nimesid saanud. Taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad, näiteks ussimari, hundimari, villimari, hullukoera-mari ja teised. Harilik ussilakk on siis taimeliik lemmelilleliste või liilialiste sugukonnast. Taim võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. Vars on püstine. Ussilakal on neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Kevadel on vaid üks tipmine õis, sügisel mari, mis on sinakasmust ja kirsisuurune. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga
Juuremuudendid. Paljudel taimedel esinevad JUUREMUUDENDID: säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. Säilitusjuured on varuainete säilitamiseks. Need on arenenud peajuurest või kahe- ja mitmeaastaste taimede külgjuurtest (näiteks kanakoolmel). Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Nad tõmbavad taime talvituva osa (risoomi või sibula) sügavamale mulda. Tõmbejuured on mitmeaastastel rohttaimedel, näiteks jänesekapsal, nurmenukul, ussilakal ja kuutõverohul. Ronijuured esinevad pika ja nõrga varrega taimedel. Need lühikesed juuremuudendid aitavad varrel toetuda ja kinnituda. Ronijuurte tipud eritavad kleepuvat ainet, mis omakorda hõlbustab kinnitumist. Enamasti on selliste juurtega puutüvedel ja -võrades kasvavad ronitaimed (näiteks luuderohi). Õhust veeauru imemiseks on mõnedel taimedel õhujuured. Eesti looduslikel taimedel õhujuuri ei esine. Neid võib kohata paljudel
rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, uriinierituse soodustamiseks ja neeru- ning sapikividest vabanemiseks. Ussilakk (Paris quadrifolia) ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari Ussilakk on niiskete varjukate metsade taim, kes on vanarahvalt palju nimesid saanud. Seda taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad. Põhjuseks on pahandused, mida see taim võib tekitada neile, kes teda ei tunne. Ussilakal on kaunis neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Lehtede keskele ilmub kevadel vaid üks õis, sügiseks aga mari. Nii moodustub täiesti omapärase välimusega taim, keda pole raske meelde jätta. Mari nelja lehe ristumispunktis on sinakasmust, läikiv või sinaka vahakirmega kaetud. Kas pole mitte ahvatlevalt sööma kutsumas? See on küll taime eesmärk, sest nii
annaabi.ee 
