Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ussikuusk" - 3 õppematerjali

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

Kolgaküla mänd Kolgaküla mänd kasvab Harju maakonnas Kolgaküla külas Koobastemäel. Männi kõrgus on 12,5 m ja ümbermõõt 188 cm. (LISA 1) Lauli kadakad 12 puust koosnev Lauli kadakate rühm kasvab Lääne-Viru maakonnas Lauli külas. Lobi ussikuusk Lobi ussikuusk kasvab Lääne-Viru maakonnas Lobi külas vahetult tee ääres. Puu kõrgus on 17,5 m ning ümbermõõt 138 cm. (LISA 2) Mohni pärn Mohni pärn kasvab Harju maakonnas Viinistu külas Mohni saare põhjaosas tuletorni lähedal. Pärn on jäänuk kunagi saart katnud võimsast pärna-tammemetsast. 20. sajandi algul paistis puu kaugelt merelt kätte, kuna saar oli siis metsavaba

Varia → Kategoriseerimata
33 allalaadimist
Okaspuude luhikonspekt 2012
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

Esinemissagedus Eestis umbes 5%. P. abies f. deflexa ­ seemnesoomused (pikalt) teritunud ja tagasipöördunud tipuosaga. P. abies f. squarrosa ­ seemnesoomused käbi ülemises osas kumeralt tagasipöördunud. © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 12 Võra kuju ja okste järgi eristatavad vormid: P. abies 'Viminalis' ­ vitskuusk. Esimese järgu oksad normaalsed, teise järgu oksad rippuvad. P. abies 'Virgata' ­ ussikuusk. Hõre väheharunev puu, teise järgu oksad peaaegu puuduvad. Okkad asetsevad tihedalt, võrse ligi hoiduvad ja torkivad. Areaal on väga lai. Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk- Euroopast kuni Kaug-Idani) (läänest itta 9500 km ja põhjast lõunasse 2500 km). Kuivõrd nii suurel levilal liigitunnused veidi varieeruvad eristatakse liigisiseselt kahte alamliiki: siberi kuusk (P. abies ssp. obovata) (mõnikord käsitletakse teda ka omaette liigina ­ P

Metsandus → Dendrofüsioloogia
55 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

puuliikidega.  Vähemviljakates  kasvukohatüüpides  (ms)  moodustab  männi-kuuse  segapuistusid,  viljakamates tüüpides aga segametsi lehtpuudega (arukask, haab jt). Sageli kasvab II rindes, kuna  on varjutaluv.  Kuusel  on  väga  palju  vorme  (üle  100).  Eestis  esineb  looduslikult  vara-  ja  hiljapuhkev  vorm.  Näiteks  ​P.  abies,  Pendula  -  leinakuusk,  ​P.  a.,  Viminalis  -  vitskuusk,  P.  a.,  ​Virgata  -​   ussikuusk,  Columnaris -​ sammaskuusk, ​Aurea -​ kuldkollane jne.   Peale  nende  esineb  madakasvulisi  vorme:  ​P.  a.  Nana  -  lamekerajas,  ​P.a.  Compacta  -  laikoonusjas jt.  Puidul  on  suur  majanduslik  tähtsus  ja  lai  kasutusala.  Peamiselt  kasutatakse  ehitusmaterjalina,  paberitööstuses,  mööblitööstuses,  pakendid  jne.  Resonantspinnad  klaverile  ja  keelpillidele.  Koorest saadakse parkainet. Jõulukuuskede kasvatamine. 

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun