Kolgaküla mänd Kolgaküla mänd kasvab Harju maakonnas Kolgaküla külas Koobastemäel. Männi kõrgus on 12,5 m ja ümbermõõt 188 cm. (LISA 1) Lauli kadakad 12 puust koosnev Lauli kadakate rühm kasvab Lääne-Viru maakonnas Lauli külas. Lobi ussikuusk Lobi ussikuusk kasvab Lääne-Viru maakonnas Lobi külas vahetult tee ääres. Puu kõrgus on 17,5 m ning ümbermõõt 138 cm. (LISA 2) Mohni pärn Mohni pärn kasvab Harju maakonnas Viinistu külas Mohni saare põhjaosas tuletorni lähedal. Pärn on jäänuk kunagi saart katnud võimsast pärna-tammemetsast. 20. sajandi algul paistis puu kaugelt merelt kätte, kuna saar oli siis metsavaba
Esinemissagedus Eestis umbes 5%. P. abies f. deflexa seemnesoomused (pikalt) teritunud ja tagasipöördunud tipuosaga. P. abies f. squarrosa seemnesoomused käbi ülemises osas kumeralt tagasipöördunud. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 12 Võra kuju ja okste järgi eristatavad vormid: P. abies 'Viminalis' vitskuusk. Esimese järgu oksad normaalsed, teise järgu oksad rippuvad. P. abies 'Virgata' ussikuusk. Hõre väheharunev puu, teise järgu oksad peaaegu puuduvad. Okkad asetsevad tihedalt, võrse ligi hoiduvad ja torkivad. Areaal on väga lai. Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk- Euroopast kuni Kaug-Idani) (läänest itta 9500 km ja põhjast lõunasse 2500 km). Kuivõrd nii suurel levilal liigitunnused veidi varieeruvad eristatakse liigisiseselt kahte alamliiki: siberi kuusk (P. abies ssp. obovata) (mõnikord käsitletakse teda ka omaette liigina P
puuliikidega. Vähemviljakates kasvukohatüüpides (ms) moodustab männi-kuuse segapuistusid, viljakamates tüüpides aga segametsi lehtpuudega (arukask, haab jt). Sageli kasvab II rindes, kuna on varjutaluv. Kuusel on väga palju vorme (üle 100). Eestis esineb looduslikult vara- ja hiljapuhkev vorm. Näiteks P. abies, Pendula - leinakuusk, P. a., Viminalis - vitskuusk, P. a., Virgata - ussikuusk, Columnaris - sammaskuusk, Aurea - kuldkollane jne. Peale nende esineb madakasvulisi vorme: P. a. Nana - lamekerajas, P.a. Compacta - laikoonusjas jt. Puidul on suur majanduslik tähtsus ja lai kasutusala. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, pakendid jne. Resonantspinnad klaverile ja keelpillidele. Koorest saadakse parkainet. Jõulukuuskede kasvatamine.