ümber samamoodi. Kuigi esmapilgul võiks arvata, et ussiaugu ning musta augu vahel võiks vahet teha vaid mustale augule omase hawkingi kiirguse põhjal, on see kiirgus siiski paraku sedavõrd nõrk ja sisuliselt jäädvustamatu, et praktikas ei saaks sellist tuvastusmeetodit kasutada. Üheks erinevuseks võiks olla tõik, et kui universumitevahelised väravad peaksid olema kahepoolse liikumisega, siis mustast august ei tohiks põhimõtteliselt enam mitte miski välja pääseda. Kuigi üks ussiaukude tüüp peaks teadlaste sõnul aine teise universumi asemel hoopis "tunneli" algusesse tagasi toimetama, ei ole sest antud küsimuses siiski eriti abi, sest olenevalt ussiaugu täpsest kujust võib aine väljailmumiseni pärast selle sisenemist kuluda miljardeid aastaid või veelgi enam. Seega oleks ainus võimalus antud küsimusele kindel vastus leida võtta ette reis musta augu sisemusse. Loomulikult oleks see äärmiselt ohtlik ettevõtmine, sest kui tegemist ikkagi on musta
uurimisel ja ka süvakosmoseks liikumiseks. Antud töö uurimusmeetod oli puhtalt teoreetilise füüsikale omane. Näiteks hüpoteese, mida antud töös hulganisti püstitatakse, on tuletatud teoree- tiliselt. Need hüpoteesid on täiesti kooskõlas olemasolavate üldtunnustatud teooriatega. Alguses on teemale lähenetud mitte traditsiooniliselt, sest kõik olemasolevad füüsikateooriad, mis käsitlevad ajas rändamise reaalset võimalikkust, baseeruvad just ussiaukude teooriatel. Antud uurimuses olevad teooriate järeldused võimaldavad neid ussiauke näha ,,teise nurga alt", kuid samas ennustades ikkagi nende olemasolu. Töös on esitatud ka olemasolevate füüsikateooriate ( näiteks relatiivsusteooria ja kvantmehaanika ) võimalikud edasiarendused, sest ilma nendeta ei ole võimalik ajas rändamist füüsikaliselt mõista. Antud uurimuses selgub üllatav järeldus, et ajas rändamine on
uurimisel ja ka süvakosmoseks liikumiseks. Antud töö uurimusmeetod oli puhtalt teoreetilise füüsikale omane. Näiteks hüpoteese, mida antud töös hulganisti püstitatakse, on tuletatud teoree- tiliselt. Need hüpoteesid on täiesti kooskõlas olemasolavate üldtunnustatud teooriatega. Alguses on teemale lähenetud mitte traditsiooniliselt, sest kõik olemasolevad füüsikateooriad, mis käsitlevad ajas rändamise reaalset võimalikkust, baseeruvad just ussiaukude teooriatel. Antud uurimuses olevad teooriate järeldused võimaldavad neid ussiauke näha ,,teise nurga alt", kuid samas ennustades ikkagi nende olemasolu. Töös on esitatud ka olemasolevate füüsikateooriate ( näiteks relatiivsusteooria ja kvantmehaanika ) võimalikud edasiarendused, sest ilma nendeta ei ole võimalik ajas rändamist füüsikaliselt mõista. Antud uurimuses selgub üllatav järeldus, et ajas rändamine on
uurimisel ja ka süvakosmoseks liikumiseks. Antud töö uurimusmeetod oli puhtalt teoreetilise füüsikale omane. Näiteks hüpoteese, mida antud töös hulganisti püstitatakse, on tuletatud teoree- tiliselt. Need hüpoteesid on täiesti kooskõlas olemasolavate üldtunnustatud teooriatega. Alguses on teemale lähenetud mitte traditsiooniliselt, sest kõik olemasolevad füüsikateooriad, mis käsitlevad ajas rändamise reaalset võimalikkust, baseeruvad just ussiaukude teooriatel. Antud uurimuses olevad teooriate järeldused võimaldavad neid ussiauke näha „teise nurga alt“, kuid samas ennustades ikkagi nende olemasolu. Töös on esitatud ka olemasolevate füüsikateooriate ( näiteks relatiivsusteooria ja kvantmehaanika ) võimalikud edasiarendused, sest ilma nendeta ei ole võimalik ajas rändamist füüsikaliselt mõista. Antud uurimuses selgub üllatav järeldus, et ajas rändamine on
annaabi.ee 
