aeglasemalt „liigub“ aeg ja keha „pikkus“ lüheneb. Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt: R on Schwarschildi raadius, mis on avaldatav järgmisel kujul: See raadius näitabki aegruumi augu suurust. Aegruumi auku ja aegruumi tunnelit kirjeldavad meetrikad on omavahel sarnased. See viitab sellele, et aegruumi tunnelit kirjeldavat meetrikat tuletatakse välja aegruumi auku kirjeldavatest meetrikatest. Näiteks meetrika, mis kirjeldab staatilist ussiauku ja millest saab minna läbi, on järgmine kus aeg radiaalkoordinaat nurgamuutujad ja Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon Φ(r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt sümmeetriline. See lahend ühendab omavahel kaks tasast aegruumi piirkonda. Ussiaugu kurgust näitab l radiaalset omakaugust. l on esimeses ühendatud aegruumi piirkonnas positiivne ja teises ühendatud aegruumi piirkonnas negatiivne. (Järv 1996, 5-6).
Matemaatiliselt on need aga esitatavad veelgi lihtsamalt järgmiselt: R on Schwarschildi raadius, mis on avaldatav järgmisel kujul: See raadius näitabki aegruumi augu suurust. Aegruumi auku ja aegruumi tunnelit kirjeldavad meetrikad on omavahel sarnased. See viitab sellele, et aegruumi tunnelit kirjeldavat meetrikat tuletatakse välja aegruumi auku kirjeldavatest meetrikatest. Näiteks meetrika, mis kirjeldab staatilist 47 ussiauku ja millest saab minna läbi, on järgmine kus aeg radiaalkoordinaat nurgamuutujad ja Kujufunktsioon b(r) ja punanihke funktsioon (r) määravad ära lahendi, mis on sfääriliselt sümmeetriline. See lahend ühendab omavahel kaks tasast aegruumi piirkonda. Ussiaugu kurgust näitab l radiaalset omakaugust. l on esimeses ühendatud aegruumi piirkonnas positiivne ja teises ühendatud aegruumi piirkonnas negatiivne. (Järv 1996, 5-6). 1.2.3 Liikumise suhtelisus
129 Joonis 45 Ajas liikumise suund sõltub aegruumi kõverusest ja selle muutumisest. Teepikkus ds mööda kõverat y avaldub järgmise valemiga ( kui kasutada Pythagorase teoreemi ): Nüüd leiame teepikkuse s. Selleks võtame integraali, rajades x = 0 kuni x = x* ( x* on x katusega ): Ameerika Ühendriikide matemaatik Edward Kasner näitas 1914. aastal kuidas me ruumis saame luua ussiauku, kui funktsioonil y(x) on keeruline väärtus. Vaatame seda asjaolu lähemalt. Me sageli oleme sunnitud liikuma punktist P ( x = 0 ) ruumis punkti Q ( x = x* ) mööda mingisugust vahemaad s. Antud juhul kirjeldab seda liikumist ja teepikkust allpool olev graafik y = y(x). Joonis 46 Sirge ja kõver teepikkus ehk kõige lühem ja kõige pikem teepikkus. 130
annaabi.ee 
