Araablased: 8. sajand; võtsid omaks galeegi-ladina keele. Keelde tulnud mõned araabia keele sõnad laranxa (apelsin); aceite; azucre Galeegi keel eraldus ladina keelest 8. sajandi paiku, selleks ajaks oli kiriku ja admirisatsiooni ning rahva poolt kõnelevad keeled nii palju eraldunud, et neid võis pidada kaheks erinevaks keeleks. Ladina keelest galeegi keele lahknemine oli aeglane ja märkamatu protsess. 8. sajandil kuulus Galiitsia Astuuria ja Leoni kuningriiki, kuigi jäi usnagi autonoomseks ning ajaloo jooksul 10,11,12 sajandil oli perioode, kus oli täiesti iseseisev. Galeegi keelel oli tähtsus eelkõige kõnekeeles, kirjakeel oli põhiliselt ladina keel. Esimesed galeegi keelsed tekstid on küll pärit alles 12. sajandist. Ladina keel jäi kultuuri, administratsiooni, liturgia ja õpetamise keeleks. 12. sajandil tekkis iseseisev Portugali riik. 12-14. sajand oli geleegi keele kui luulekeele hiilgeaeg. Täpsemini galeegi-portugali keele kui luulekeele hiilgeaeg
liikumisel (mb, hPa) kullastunud ohuniiskus- suhteline õhuniiskus on 100% · Iseloomustada adiabaatilist protsessi ning sellega seotud nahtusi.- protsessi kaigus ohumassi puhul ei esine energia ulekannet umbritsevaga. Kogu aine ja energia jaab susteemi, seega on adiabaatiline jahtumine ja soojenemine voimalik pöördprotsessina. · Vorrelda suhtelise ohuniiskuse ning eriniiskuse meridionaalseid profile- Ekvatoriaalses madalrohuvööndis suhteline- ning eriniiskuse profiil tundub olevat usnagi samavaarne ning maksimaalne vorreldes molemal pool oleva lahistroopilise madalrohuvööndiga. Eriniiskuse profiilil on molemal pool ekvatoriaalset piirkonda uhtlaselt langev graafik, aga suhtelise niiskuse graafikul on muutus ebauhtlane - piirkonniti on naiteks kuivem. · Marg ja kuiv adiabaatiline gradient ning kastepunkt vertikaalne gradient- Kuiv adiabaatiline gradient 10°C 1 km tousu kohta (ei toimu veeauru kondenseerumist) Marg adiabaatiline gradient 3-6°C 1 km tousu kohta
Landeswehri sõda. Sõja põhjused: poliitiline olukord Lätis; Saksamaa roll; Liibavi riigipööre; EestiLäti suhted. Esimesed kokkupõrked, vaherahu ja Entente'i positsioon: Sõja põhjused: Eestlased tahtsid sõdida balti-saksa Landeswehr'i vastu, sest see oli kättemaks kõikide orjuste aastate eest. Tekkis suur hulk dessertööre, kes ei läinud koju, vaid läksid Riia alla sakslasi peksma. Poliitiline olukord Lätis- Eesti ja Läti olid 1918. aasta lõpus usnagi sarnastes oludes, neil puudus varustus, relvad, kuid suurimaks takistuseks oli meeste puudus, keda rindele saata. Enne Saksa okupatsiooni olid moodustatud Läti kütipolgud, mida saadeti Venemaale, et nüüd sissetungida tagasi kodumaale ja vabastada baltisakslastest. Ulmanise juhitav Läti Ajutine Valitsus vajas abi ning pöördus abipalvega Saksamaa poole. Saksamaa roll- Saksa valitsus kartis Punaarmee sissetungi Ida-Preisimaale ning
annaabi.ee 
