maailmavaatest. Kes on see kõigi jaoks vaieldamatu autoriteet - kohtunik, kes ütleb, mis on siis õige ja hea käitumine? Varem oli see inimeste jaoks Jumal või pühakiri, siis nüüd on paljud sellele autoriteedile selja pööranud ja kujundavad uut eetikat, sealjuures kasutatakse palju selliseid sõnu nagu "inimõigus", "usuvabadus" "demokraatia". Me elame maailmas, kus väärtushinnangud on sama heitlikud kui mood. Oluline erinevus Jumalasse uskuva ja mitte uskuva inimese eetilises palges tuleneb sellestki, et Jumalasse uskuva inimese käitumist suunab teadmine, et kui ta ka teistele inimestele vahele ei jää siis Jumal ometi näeb kõike, mis ka salajas tehtud ja tasub varem või hiljem siin või sealpool surma. Jumalatu inimene arvestab üksnes teistele inimestele vahele jäämise võimalusega või et inimliku kohtu ette ei satuks. Seega kuivõrd tänapäeva maailmas, meie ühiskonnas, ei valitse enam üks
veelgi enam, Prantsuse revolutsiooni nö peamiseks mõjustajaks oli valgustus (Enlightenment, Aufklärung, Siécle des Lumiéres). 17 sajandi teisel poolel alguse saanud protsess, mis esmajärjekorras tähendas senise traditsioonilise (so minevikku suunatud, minevikust oma institutsioonidele õigustust otsiva), tugevalt religioonist mõjustatud ja veel palju feodalismi (keskaja) elemente sisaldanud ühiskonnaterviku asendumist ratio, inimmõistuse piiramatut potentsiaali uskuva ning tulevikku suunatud ja progressi ideest kantud ühiskonnasüsteemiga. Eesmärgiks oli ehitada üles uus ning parem, arukam ja õiglasem ühiskond/maailm. Immanuel Kant defineeris oma kuulsas artiklis ‘Was ist Aufklärung’ (Mis on valgustus) valgustust inimese vabanemisena omasüülisest alaealisusest, mis avaldub inimese emantsipatsioonina kolmes valdkonnas – tunnetus, moraal, poliitika. Usk
minnes selleks küps või kui tal on suuri õppimisraskusi. Laps kogeb ennast ebakindlana, kui talt nõutakse liiga palju kooli, harrastuste või kodutööde suhtes või kui ta ei ole suuteline looma sõprussuhteid, ta on kiusatav või tõrjutu. Sobiv tasakaal edu, toimetuleku ja ebaõnnestumise ja pettumuste vahel kasvatavad lapsest endale lootva, võimalustesse uskuva ja maailmast huvituva kuid ka iseennast ja oma piire tundva realistliku isiksuse. Terve kooliealine tahab ja usaldab kasvada täiskasvanuks. Kool ja kooliküpsus Kui peres peetakse lapse sünnipäeva ja tordil põleb kuus küünalt, hakkab kooliminek üha sagedamini meeles mõlkuma. See sündmus puudutab kogu peret. Väikelapse ja mänguealise lapsevanemate
annaabi.ee 
