Hannes Kaljujärv või Veikko Täär Külliki Saldre või Merle Jääger Lauri Liiv või Simo Breede. Sisukokkuvõte Idatuul toob Bankside perekonda Kirsipuude alleel uue lapsehoidja, ülimalt edeva, Muutke teksti laade eneseteadliku ja maagiliste võimetega Mary Teine tase Poppinsi. Bankside võsud Michael ja Jane Kolmas tase satuvad koos temaga uskumatutesse Neljas tase seiklustesse. Paraku jääb Mary üksnes Viies tase niikauaks, kui tuul pöördub... Video Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
positiivseid teatrielamusi. Muusikali ,,Mary Poppins" tegevus toimub Bankside perekonnas Kirsipuude alleel. Teose süzee räägib Bankside perekonnast, kus probleemiks on lastekasvatus. Lapseeas olevad Jane ja Michael on oma raske ja hüperaktiivse loomuga peletanud minema kõik lapsehoidjad, kuid õnneks leiab nende poole tee ülimalt edev ning eneseteadliku ja maagiliste võimetega Mary Poppins. Bankside võsud Michael ja Jane satuvad koos temaga uskumatutesse seiklustesse, kuid kahjuks jääb Mary nende juurde kuni tuulte pöördumiseni. Enamasti kõlab muusikalis Sherman Brothersi filmi tarbeks loodud muusika, ent lisatud on ka uusi laule, mille autoreiks on George Stiles ja Anthony Drewe. Etendust oli vaadata väga meelelahutuslik, sündmustik oli tihe ning pinget hoiti üleval etenduse algusest kuni lõpuni. Näitlejad said väga hästi hakkama emotsioonide edasi kandmisega muusikateostest. Muusika oli väga hästi seotud
tänapäeva ühiskonna erootiliste tabudega on järjekordne ilmne seos “ebatavalise ja ähvardava” inimloomuse pahupoole ja “looduse” kui ühe suure urbaniseerunud keskkonna metafoori vahel. Kõik käsitletud novellid tutvustavad uskumatute sündmuste osaks saanud peategelasi, kes esmapilgul tunduvad kõik tavalised inimesed, elamas oma igapäevaelu, kuid kes juhuse tahtel kuskil reaalsuse ja sürreaalsuse häguseil piirimail uskumatutesse sündmuste keeristesse on kisutud. Samuti on reaalsed inimesed ka tihti nimede taga, mida Mehis Heinsaar on otsustanud kasutada. See on rohkeks kõneaineks arutades, kui eetiline või moraalne on siduda reaalsete inimeste nimed sürreaalsete ja sageli ka kompromiteerivate juhtumistega. Sageli on lugude kangelastele omistatud küll hoopis teised elukutsed või on nad tegevad sarnastel (kuid mitte sajaprotsendiliselt samadel) elualadel, kuid nimeline seos tegelastega jääb tihti vaid
Esimesed keskenduvad mingile päevasündmusele, andes sellele vildaka ja üllatusliku paroodilise vaatenurga, need on poliitiliselt ebakorrektsed testivad ühiskonna tolerantsipiiri. Teist iseloomustab see, et neis on rohkem kirjeldusi, tegelased kannad mingit elufilosoofiat, lõppevad puändiga. On väga kriitiline kristluse suhtes. Olulisim osa tema novellidest kogumikus ,,Pagaripiparkook" (1999). Novellid algavad realistlikus laadis, kuid tegelased satuvad siis mingitesse uskumatutesse situatsioonidesse. Animatsioonipoeetika kõike võib juhtuda. Tema tegelased on tihti teatud tüüpi fanaatikud või äärmuslased. Nad ei tea oma funktsiooni või eesmärki elus. Palju kaasajooksmist uute trendide, võimalustega naeruvääristab uute olude ja asjadega kaasa minemist, fanatismi. Üsna nukker ja mõtlemapanev huumor. Samas näitab neid tegelasi sümpaatselt, neil on ka mingi sügavam siseelu olemas. ,,Rehepapp" 2001. Rehepapp kui eestlase normaalkuju tasakaalu otsija
fakti ja väljamõeldise põimumine (nt Urmas Vadi elugu+fiktsioon). Sedamoodi kirjandus ei kujuta sotsiaalse probleemi asetusega maailma, vaid loob uusi, kujutlusvõimel baseeruvaid maailmaid. *Andrus Kivirähk. Ennekõike esindab seda suunda tema lühiproosa. Esindab ennekõike olevikku. „Pagari piparkook“ novellikogu ja 2012 ilmunud „Lood“. Lood algavad realistlikus laadis, loo arenedes asendub fantastilise kirjanduse loodidega. Nt realistlikud tegelased sattuvad täiesti uskumatutesse seiklustesse, sekkub mingi üleloomulik element. Kivirähk kasutab fantastilise mõõtme rõhutamiseks palju liialdusi, animatsiooniloogikat, füüsikaline maailmapilt kummutatakse; oleviku allegooria. Peategelased ei tea täpselt, mis on nende eesmärk elus jne, kuid väga töökad. Kurb ja mõtlemapanev must huumor vms. Veits sarnaneb Kafkaga. „Lood“ on Lutsu „Kevade“ tegelase Kärd’i vaatepunkt.. keda keegi ei mäleta, kes jäi kõigest olulisest ilma jne
annaabi.ee 
