saigi siit alguse. Kristlus kui selline seos Siia juurde võib tuua rüütlikslöömise tseremoonia ja rüütli sümbolite sarnanemine kristliku temaatikaga. See pani aluse rüütelluse aukoodeksi tekkimisele, seejuures rüütelluse kõrgajale. Kooskõlas kristluse laialdase ekspansiooniga 11. sajandil algasid esimesed rüütlisalkade sõjaretked islamimaailma vastu.15 Vallutatud alade kaitsmise vajadus pani aluse rüütliordude tekkimisele. Kiirelt muutus nende ordude ülesandeks ka uskmatutest inimestest koosnevate piirkondade vallutamine. Siinjuures tasub ära mainida, et kurikuulsa Templiordu ülesandeks oli ka meie enda Balti regiooni koloniseerimine.16 Siin on tekkimas üks suur vastuolu kas maade vallutamine, rüüstamine, tapmine on kooskõlas rüütli-ideaalide ja kristlike arusaamadega? Rüütelluse kõrgaja lõpul sai kuulsaks rüütliturniiride korraldamine. Need nägid ette rüütlite võitlus- ja ratsutamisoskuse demonstratsiooni. (vaata ka lk
Pole mõtet Ganeloni hukka mõista. Ent alati on sõpru, kes ei lepi sellega. Toimub võitlus üks-ühe vastu: Rolandi sõber võitleb Ganeloni esindajaga. Jumal soosib Rolandi rüütlit, ta võidab. Seega on süüdi Ganelon ja ta tõmmatakse hobuste vahel lõhki. Nii võidutseb õiglus. Hispaania kangelaslaulud Toimub võitlus mauridega, kes vallutasid Hispaania endale, v.a. pisike Astuuria kuningriik põhjas. Seal alustati rekonkistat – maa vabastamist uskmatutest. Samm-sammu haaval see õnnestus. Temaatika: 1. võitlus mauride vastu 2. feodaaltülid 3. kohalik poliitiline võitlus „Laul minu Cidist“ – kõige tuntum. Võrreldes „Rolandi lauluga“ palju ajalootruum. 10 Ajalooline taust: Cid on päriselt elanud inimene, Rodrigo Diaz de Vivar, kes elas 11. sajandil.
Veelgi enam, ainsa tõe valdajad tunnevad kohustust tõde levitada. Sellest tulenevalt on erinevate uskumuste esindajate vahel olemas kogu aeg potentsiaalne konfliktioht. Ususõjad on kogu inimajaloo vältel olnud ühed verisemad ja kauakestvamad. Kuigi erinevate religioonide idee on halastus ja vendlus, on enamus jõhkraid tagakiusamisi jms just religioosse kuuluvuse pärast. Uskumuste süsteemid kalduvad ühendama usklikke, kuid eraldama neid kõikidest teistest uskmatutest, kes nende määratluse järgi on truudusetud ja keda ei või sallida. Kui ühiskonnas on rohkem kui üks usk, on see alati seotud konfliktiga (nt Põhja- Iirimaal, kus omavahel on juba aastakümneid olnud konfliktid katoliiklaste ja protsetantide vahel. Või näiteks moslemite ja hindude vaheline sõda, mis oluliselt mõjutas kunagi ühtse riigi India jagunemist Indiaks ja Pakistaniks. Samuti oli religioonil oma roll endise Jugoslaavia jagunemisele.).