Rääkimisest kaugemale pole jõutudki, sest ei suudeta kokku leppida, kas tuleks õpetada, kuidas tuleks õpetada, miks tuleks õpetada. Kahtlemata teame me religioonist vähe. Me oleme uskmatu rahvas. Ilmselt seetõttu, et meie ühiskonnas on ülekaalus Nõukogude ajal elanud või sündinud inimesed, kelle jaoks Jumalat ei tohtinud olla. Ühiskond oli ateistlik. Tollal ei saanud sellisest diskussioonist unistadagi. Aga kuhu me oleme jõudnud? Uskmatusest teadmatusse. Me pole haritud. Ega religioon ei õpeta inimestele ainult usulisi tõekspidamisi, see harib neid. Pealegi tutvustatakse eri religioone ajaloos ja ühiskonnaõpetuses ning ka teistes ainetes. Mõne aine õpetaja peab seda aga rääkima seetõttu, et lapsed teistes tundides sellest ei kuule, seega teeb ta seda seepärast, et vastasel juhul oleks tal oma töö tegemine ehk aine õpetamine võimatu. Ma usun, et eesti keele õpetajal on väga raske rääkida
nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlusega; loodususkliku, naiste, orjade ja elajate ohverduste keelamisega ning ülemäärase jahinduse piiramisega. Esimese uskmatusest pööramise järel, jagades munkadele suurriigi rikkust, võis rajada laialt eraklaid ja pühamuid Hiinas, eriti Pekingis ning saada võimsaks Jüan kuningasoo (1260- 1368) ajal. Teist usutunnistamist järgiti lõõmava kirega, mis näitab, kuidas võib üks usk rahva meele vallata, ning mongolite vagadusel ei näinud piiri olevat. Pühakirjad tõlgiti kõikidele kättesaadavaks ning püstitati tuhandeid, sageli suurejoonelisi eraklaid, mis haarasid enestesse
Trauma tekib siis, kui te elate üle tohutu kaotuse, valu või viha ja ei suuda mõista miks see nii on. Paljude elude jooksul olete te saanud palju traumasid. Oma olemuselt on hinge teadvus ego staadiumis juba algselt traumeeritud: seda Ühtsuse ja Kodu kaotusest, mida ta mäletab kuid ei mõista.Kui te tänu oma kujutlusvõimele liigute tagasi algse traumaatilise sündmuse juurde ja hõlmate seda oma südame teadvusega, muutub selle suhtes teie algne reaktsioon. Te muudate selle õudusest ja uskmatusest lihtsalt teadmiseks võtmiseks. Tulles tagasi eelmisesse ellu, võtate te lihtsalt teadmiseks selle, mis siis sündis, ja see akt loob pinnase mõistmiseks, pinnase hingeliseks mõistmiseks, mis selle sündmuse ajal tegelikult toimus. Luues sellise pinnase, muutute te uuesti oma reaalsuse peremeheks. Praegu olete te valmis kogu episoodi omaks võtma, kuna mõistate oma südamega, et igal juhtunud sündmusel on tähendus ja mõte. Oma südames te mõistate, et
annaabi.ee 
