Islam on suuruselt teine ja noorem usk, millele pani aluse prohvet Mohammed(elas 570-632), mistõttu seda nimetatakse ka muhameedluseks. Islami pühakiri koraan lähtub paljuski kristlaste pühast raamatust piiblist, kuid seda on täiendatud paljude kuivas ja kuumas kliimas oluliste keeldudega: ei tohi tarbida alkoholi, süüa segatoiduliste loomade (sea) liha jms. Islam on väga agressiivne ja kiiresti laienenud usk enam kui miljardi usklikuga, kellest umbes 70% kuulub sunniitide ja 10% šiiitide-märksa aktiivsemalt oma usku levitavate moslemite usulahku. Hindusid on üle 700 miljoni. Sellega pisut sarnane budism kasvas hinduismist välja Siddharta Gautama(buda) juhtimisel, kes elas 560-480 e.m.a. hinduism tunnustab paljusid jumalaid, kellest üks on eriti armastatud. Budism aga ei omista jumalatele üldse tähtsust, peamine on inimese isiklik pingutus lunastusele siinpoolsest maailmast.
uskumuste mõistmises objektiivsust ja täpsust. Fenomenoloofia juures on vajalik ka empaatia, mis aitab mõista religiooni seestpoolt. Kõrvale püütakse jätta kõik, mis takistab faktide nutraalset ja ilma hinnanguteta esitamist. Üks oluline nüüdisaegne religiooniuuringute teema on seesolija ja väljasolija (ka mõiste etic) probleem. Kui sügavalt suudab mitteusklik (väljasolija) mõista usku, võrreldes usklikuga (seesolijaga)? Isegi inimesed, kes kogevad sama sündmust samal ajal, tõlgendavad oma tausta ja elukäigu tõttu seda kogemust erinevalt. Sellest johtuvalt on osa teadlasi väärtustanud religiooni uurimisel seesolija arvamust või siis vähemalt suuresti toetunud sellele (selle vaatenurga puhul kasutatakse mõnikord mõistet emic). Religiooniuuringute taustaks on dialoog, st et arvestatakse ka seesolija vaateviisi, et mõista sügavamalt uskliku inimese maailmavaadet.
Mekalased ei pidanud suur prohvetist, samuti beduiinid mitte. Nemad nägid Muhamedi, kui kõige suursugusemast hõimust väljatõugatut . · Hidzra 7 aastal ülendas prohvet Meka, koos Kaabaga usu tsentrumiks. Kõik millega beduiin harjunud oli pidi säilima, ainult 360 jumalat pidid asenduma ühe jumalaga, Allahiga. · 628 a.otsustas Muhamed minna 500 kõige vagama usklikuga Mekasse palverännakule. Alguses ei tahtnud keegi uskuda,et ta rahus tuleb, kuid nii see oli. Prohvetit ja tema järglasi ei tahetud Mekasse lasta, nad jäid linna lähedale Hudaibija oaasi laagrisse. Kuraisid saatsid oma esindaja Muhamediga läbi rääkimisi pidama, ning nad kirjutasid rahulepingule alla. Esimesel aastal ei tohtinud Muhamed Mekasse siseneda, kuid edaspidi juba võis. Ka ei tohtinud ta enam karavane rünnata. Muhamedi poolehoidjad
annaabi.ee 
