Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. 2.3Sõjategevus Taanis ja Preisimaal Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolini saart. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja- Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased 10 000 või 14 000 mehega Skåne. See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka Blekinge. Kuid kindral Magnus Stenbock lõi 28. veebruaril Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Kopenhaagenis möllas samal ajal katk, millesse suri umbes kolmandik elanikke
20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9 tuhat meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik esitas pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolinit. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased 10 tuhande või 14 tuhande mehega Skåne. See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka Blekinge. Kuid kindral Magnus Stenbock lõi 28. veebruaril Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Kopenhaagenis möllas samal ajal katk, millesse suri umbes kolmandik elanikke. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele
Ulrika Eleonora tunnustas teda Poola kuningana. 1719. aasta 9.novembril sõlmis Rootsi rahu Hannoveriga (Stockholmi rahu 1719). Hannover sai Bremeni ja Verdeni. 1719. aastal rüüstasid Vene väed 1719 Rootsi rannikut. Preisimaa osalemist sõjas olid takistanud sisetülid ja Inglismaa sekkumine. Inglismaa tahtis iga hinna eest ära hoida Rootsi täielikku kokkuvarisemist. 1720. aasta 21.jaanuaril sõlmis Rootsi Preisimaaga rahu (Stockholmi rahu 1720. Preisimaa sai Vorpommerni, Szczecini, Usedomi saare ja Wolini. 1720. aasta 29.veebruaril sai uueks Rootsi kuningaks Ulrika Eleonora abikaasa Frederik I. 1720. aastal 3. Juunil sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu. Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 1720. aasta 7. augustil võitis Vene laevastik Grönhamni lahingus Rootsi eskaadrit.
Peale seda kuningas põgenes Elbe taha. Kui keisrivägede uus ülemjuhataja, geniaalne administraator Albrecht von Wallenstein, oli 6 kuud Starlsundi linna tagajärjetult piiranud, algasid rahuläbirääkimised Taaniga ja aasta hiljem sõlmiti viimasele soodus rahuleping Lüübekis. Taani pool oli enne seda rängalt Wolgasti juures lüüa saanud. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) 1.2.3 Rootsi periood Sõda hakkab kurnama mõlemaid pooli. 6. juulil 1630. a. Gustav II Adolf maandus Usedomi saarel oma väikese sõjaväega, mis koosnes 13 000 mehest. Rootslaste vägi oli küll väike, kuid seevastu mitte palgaline ja juhuslikest seiklejatest koosnev, vaid hästi distsiplineeritud. Ka rootslaste relvad olid paremad kui sakslaste omad. Lützenis Leipzigi juures peeti 16. novembril 1632. a. äärmiselt äge lahing, milles langes Gustav Adolf ning Wallenstein, Katoliku Liiga sõjavägede ülemjuhataja, sai kuulist riivata. Wallenstein tungis 1633. a. oma tugeva sõjaväega Sileesiasse
annaabi.ee 
