19. juulil 1932 jõuti nii kaugele, et Karl Einbundi valitsus alustas tegevust. Ülematud vastuolud valitsuses. Hakkasid ilmnema ka rahulolematus koalitsioonipartnerite ridades. Kõigest sellest tulenevalt kujunes Einbundi valitsus kõige lühiajalisemaks valitsuseks. Seevastu valitsuskriis venis taas ülimalt pikalt - kulus kuu aega, enne kui kabinett kokku saadi. Riigivanema kohale tuli Päts (VI valitsus) - väidetavalt ei olnud tegemist koalitsioonivalitsusega, vaid usaldusvalitsusega - riigivanem kutsus valitsusse need isikud, keda ta usaldas. Tegelikkuses päris nii see asi ei olnud: kõik mehed kuulusid ikkagi tol hetkel mingisse kindlasse erakonda. Pätsi valitsus pidas vastu mõnevõrra kauem kui Einbundi valitsus, aga ainult mõnevõrra - Asunike Koondis lõi uuesti Põllumeestekogust lahku ja see ka põhjuseks valitsuse lagunemiseks. 1933. aasta lõpuks oli jõudude paigutus taas muutunud, Ühinenud Põllumehed olid lakanud olemast
3) Rahvuslik keskerakond- 24 kohta. 4) Sotsialistlik Tööliste Partei- 23 kohta. 5) Kehvikute nimekiri- 5 kohta. Ülejäänud jagunesid vähemusrahvuste vahel. Nüüdsest peale oli tarvis arvestada kolme suure erakonnaga. Varem oli palju erakondi, kuid nüüd vaid kolm suurt erakonda, mis põhjustasid raskusi valitsuste moodustamisel, kus valitsused koos olid väga vähest aega. Valitsused: 1) K. Pätsi IV valitsus- Tegemist oli usaldusvalitsusega - Poliitiliselt erapooletu töökabinet. Isiklik usaldus riigivanema ja tema ministrite vahel. Pidas vastu ligi pool aastat. 2) Jaan Tõnissoni IV valitsus -Tuli toime, koalitsiooni kuulus keskerakond ja asunikud. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse
Juulis 1932 sai Karl Einbund (õige kirjapilt) lõpuks oma valitsuse kokku. Koosnes ühinenud põllumeestest ja keskerakonnast. Juba algusest peale võimas opositsioon. Valitsuste esimestest päevadest peale hakkasid tekkima ka valitsuse sisesed vastuolud. Kõige lühemaajalisem valitsus (76 päeva). Järgnes 29 päeva valitsuskriis, millest sai üle Konstantin Päts valitsusega, millel puudus koalitsioon. Ütles, et tegemist on usaldusvalitsusega (Päts olevat kutsunud valitsusse inimesed isikliku usalduse põhjal). Koalitsioon aga oli sisuliselt olemas. Pätsi IV valitsus 01.11.32-26.04.33. sellele valitsusele sai saatuslikuks krooni hoidmise küsimus. Asunikud hakkasid üha valjuhäälsemalt nõudma seda, et kroon tuleb devbalveerida. Olnud pool aastat võimul, teatas Päts tgasiastumisest. Taas ülimalt keeruline valitsuskriis. Kulges väga teravas õhustikus. Uut valitsust püüdsid luua 7 riigivanemakandidaati, mõned isegi mitu
annaabi.ee 
