3. Kasvatustööd (mis on suunatud õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele) nimetatakse ka sotsialiseerimiseks. 4. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut? E. H. Eriksoni (1902-1994) psühhoanalüütilise isiksuse arenguteooria kohaselt läbib inimene oma eluea jooksul kaheksa psühhosotsiaalset kriisi. 1) Väikelaps – usaldus vastandatult usaldamatusele. Üldise turvatunde, optimismi ja teiste suhtes usalduse arenemine. Kujunemise aluseks on praktilised kogemused, mis seostuvad baastarvete järjekindla rahuldamisega. 2) Kõndima hakkamine – autonoomia vastandatult häbile ja kahtlusele. Autonoomiatunde ja eneseusalduse arenemine; tegevuspiirangute kogemine. Kujunemise aluseks on pidevad praktilised kogemused, mis seostuvad tegevuse julgustamise ja
b) võim on suhteliselt võrdne grupiliikmete vahel Grupiliikmetele on oluline tunda, et nad võtavad osa otsuste tegemisest. Kui grupis domineerivad mõned tugevad liikmed, kes otsustavad tegevuste üle, ei tunne grupi nõrgemad liikmed erilist kohustust viia tehtud otsuseid ellu. Kui liikmete vaheline võim on suhteliselt võrdne on liikmed rohkem valmis omavaheliseks koostööks. Ebavõrdne võim viib sageli tugevama ja nõrgema võimuga liikmete vahelisele usaldamatusele. Nõrgema võimuga liikmed kardavad endaga manipuleerimist ja nad ei taha oma kavatsusi täielikult jagada tugevama võimuga liikmetega. Nad arvavad, et kui nende poolt väljendatud vaated on vastuolus suurema võimuga liikmete omadega võib neile osaks langeda väiksem autasu ja neid võidakse sundida tegema midagi, mida nad ei soovi. Grupi probleemide lahendamise võime on parem, kui liikmed omavad suhteliselt
epileptoidse aktsentueerituse. L. Mihhailova leidis 80 noorukit,rasket õigusrikkujat uurides, et enim levinud tüüpideks on epileptoidne ja skisoidne.Epileptoidid moodustavad suure osa kõigist alaealistest õigusrikkujatest ning sellised iseloomujooned kujunevad välja julma või hoolimatu kasvatuse tingimustes. Näiteks lastekodudes kasvanud lapsed, kes peavad varakult enda eest seisma hakkama, võivad kalduda epileptoidsele aktsentueeritusele.,,Sotsiaalsele usaldamatusele" orienteeritud perekonnad soodustavad niisuguste iseloomujoonte süvenemist nagu oskamatus luua sooje suhteid ümbritsevate inimestega, agressiivsus ja usaldamatus teiste suhtes. Epileptoidid kohanevad hästi rangelt reglementeeritud korraga ja seetõttu saavad neist tihti kinniste asutuste aktivistid, kes väliselt täidavad oma kohustusi edukalt.Administratsioon peaks seda aga vältima, sest niisugused noorukid võivad oma positsiooni kasutada isiklike eesmärkide saavutamiseks
Oraalne ehk suuga seotud Baasiline usaldus või mitteusaldus (sünnist kuni 12 18 kuuni) Sensomotoorne (tundelis (sünnist kuni 1218 kuuni) laps tajub maailma aistingute läbi, mis võivad tekitada kas liigutuslik) – 02 a. Imik beebi on enesekeskne ja baasi usaldusele või usaldamatusele (inimeste suhtes). muutub sellisest olendist, orienteeritud suu aktiivsusele. Uskumise ja lootuse periood. kes omab vaid esimesi Tegevused nagu imemine ja reflekse, olendiks, kes