Rwanda Ajalugu Rwanda põlisasukad on batvad. Alates 10. sajandist kasvasid põhirahvuseks põlluharijatest hutud. 14. sajandil tungisid tänapäeva Etioopia aladelt Rwandasse tutsid, kes rajasid oma riigi. 18841916 oli Rwanda-Urundi Saksamaa asumaa. 1923. aastal andis Rahvasteliit Rwanda-Urundi Belgia halduse alla. 1962. aastal moodustati Belgia hooldusalast 2 iseseisvat riiki: Rwanda ja Burundi. Aprillis 1994 hukkusid Rwanda president Juvénal Habyarimana ja Burundi president Cyprien Ntaryamira, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Hukkus 500 000 kuni 1 miljon inimest, kellest suurem osa olid tutsid. Rwanda ajaloolised lipud Aastal 1959, kui Rwanda sai autonoomia, võeti kasutusele ka oma lipp. See oli
Rahvaarv: 9,9 miljonit inimest Iseseisvus 1. juuli 1962 Rahvused (hutud, tutsid) Tvaad - jahimehed Tutsid – karjakasvatajad, madalam klass Hutud – põlluharijad, kõrgem klass Hutud võidi edutada tutsideks ja tutsid võidi degradeerida hutudeks. Erilise teene eest kuningale võidi ka tvaa tõsta tutsiks. Tutsid, tvaad ja hutud pärinevad erinevatelt aladelt ja omavad isesuguseid väliseid tunnuseid. 1885 jagati Rwanda (Ruanda-Urundi nime all) Saksamaale. Algas hutude ja tutside rassiline eristamine. 1916 langes Ruanda-Urundi Belgia võimu alla Mõõdeti kolju läbimõõtu, nina pikkust ja silmade värvi Kohvitööstuse areng Koloniseerimise perioodil hakkas Rwanda silma Saksamaale ja Belgiale 1905. aastal alustati kohvikasvatuse juurutamist Kasvas kohvipoliitiline tähtsus maailmaturul See majandusharu kasvas põhiliseks võimaluseks oma rikkust kasvatada ning võimu koondada
võrdõiguslikkuse. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 6 I maailmasõja alguses okupeeris Saksamaa suurema osa Belgiast, hoolimata selle neutraalsusest. Albert I juhtimisel jätkas Belgia sõjavägi Antandi poolel võitlemisest. 1918 vabanenud Belgia sai 1919 Versailles' rahulepinguga Eupeni ja Malmedy ning mandaatalana Saksamaa koloniaalvalduse Ruanda-Urundi. 1920 sõlmis Belgia Prantsusmaaga sõjalise liidu ning 1923 osales Ruhri okupeerimises. Kuningas Leopold III kuulutas Belgia 1936 uuesti neutraalseks. 1940 okupeeris Belgia Saksamaa, keda Belgias toetasid reksistid. Londonis tegutses Belgia pagulasvalitsus. 2. IX 1944 vabastasid liitlased Brüsseli, aasta lõpuks oli enamik maast vabastatud. II maailmasõja järel oli Belgia mitme rahvusvahelise organisatsiooni asutajaliige. NATO 1949.
Saarimaa läks viieteiskümmneks aastaks Rahvasteliidu haldusesse. Saarimaa söekaevandused läksid Prantsusmaa kasutusse. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. · Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Suurbritannia sai Tanganjika, koos Pransusmaaga jagati veel Togot ja Kameruni. Belgia sai Ruanda-Urundi, Portugal sai Quionga kolmnurga Kagu-Aafrikas. Lõuna-Aafrika liit sai Edela-Aafrika, Austraalia sai Uus-Guinea ja Uus-Meremaa Samoa saared, Jaapan sai Saksamaale kuulunud Vaikse ookeani põhjapoolkera saared ja Saksamaa õigused Hiina Mandzuurias. · Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa
Esimene maailmasõda Lahingud kandusid üle ka Aafrika mandrile: 1914. a kaotasid sakslased nt Togo, 1915. a toimusid tõsisemad lahingud Saksa Edela-Aafrikas. Kamerunis olid tõsisemad võitlused aastatel 1914-1916 ning Saksa Ida- Aafrikas, kus toimusid kõige ägedamad lahingud, võideldi terve maailmasõja jooksul. Pärast sõda sai Suurbritannia Tanganjika ning jagas Prantsusmaaga Togo ja Kameruni, Belgia sai Ruanda-Urundi ning LAU sai Saksa Edela-Aafrika. Portugali valdusesse läks Kionga kolmnurk Mosambiigi piiril. Lahingutegevuses osales umbes miljon mustanahlist, mõned sõduritena, osad abivägedena. Paljud neist võitlesid ka Euroopas, kus lahingus olid nt Prantsusmaa Senegali pataljonis. Esimeses maailmasõjas osales ligi 150 000 Lääne- Aafrikalast, kellest osa saadeti Euroopasse ning kellest umbes 30 000 ka hukkus. Sõja poolt laastatud territooriumitel puhkes 1918.-19
annaabi.ee 
