umbes kuu aega. Pärast seda pojad iseseisvuvad. Suguküpsuse saavutavad nad esimese eluaasta lõpuks. Koht Halljänesel on palju vaenlasi: keskmised ja suured kiskjad, ökosüsteemis suured kullilised. Poegi ohustavad ka varesed ja rongad. Tugevat negatiivset mõju avaldavad ka põllumajanduses kasutatavad kemikaalid. Ohustatus ja Jahiloom, keda võib küttida hagija, hurda või urukoeraga kaitse 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aastaringselt. Erinevus valgejänesest Ta on valgejänesest suurem. Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt musta värvi saba. Valgejänes Halljänes Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad
ohutusse kohta (Lember, 2007). 7. KOBRASTE VAENLASED 9 Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata. Kobrast on lubatud jahtida mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning urukoeraga 1. septembrist 15. aprillini. Koprad tunnevad end kõige paremini vees, seetõttu loovad nad paisude abil üleujutatud alasid, et toidule lihtsamalt ligi pääseda. Üksiti kaitseb üleujutus kopra pesaurgude ja -kuhilate sissepääse röövlite ja talvepakase eest (Järva, 2011). 8. KOBRASTE LEVIK 10 Kobras on Eestis levinud kõikjal. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu
See ongi selle liigi, küllaltki hõre, populatsioonitihedus. Seisund. Kuigi, neid on vähe hinnatakse nende seisundit suhteliselt heaks, sest, populatsioonilained on küllaltki stabilised ning selletõttu hinnatakse ka kobraste seisundit stabiilseks. Stabiilsust näitab ka see, kobrast on lubatud küttida. 10 Kobrast on lubatud jahtida mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning urukoeraga 1. septembrist 15. aprillini. Siiski on kobrast raske tabada, sest olles vaenlast märganud, annab ta sellest teistele märku tugeva sabaöögiga vastu vett. See aitab vältida kobrastele ootamatut olukorda. Tervislik seisund. Tervislik seisund on küllaltki hea. Eestis pole avastatud kobrastel haigusi. Samuti ei ole koprad peremeesorganismiks nakkavatele haigustele. Koprad surevadki tavaliselt kas loomulikku surma, jahi käigus või satuvad kellelegi toiduks. Koht toiduahelas, suhted teistega
Tema toidubaasi moodustavad peamiselt kõrrelised ja liblikõielised taimed. Talvel sööb ta ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Nagu paljud teised jänesed, söövad ka halljänesed tavaliselt (9095% juhtudest) ära oma ühe korra soolestiku läbinud toidust seda nähtust nimetatakse autokoprofaagiaks ehk refektsiooniks. See võimaldab halljänesel toidust omastada enamiku toitainetesse talletunud energiast. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti hagija, hurda või urukoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aasta ringi. Ei ole looduskaitse all. 43 5. Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Algselt oli ta okaspuumetsade asukas. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades.
annaabi.ee 
