tuleb lähtuda järgmistest punktidest, mis tuleb ka kirja panna!!! □ Toime, mida soovitakse saavutada? □ Millised ravimrühmad võimaldavad seda toimet saavutada □ Toimeaine valik koos põhjendustega. Miks just see toimeaine? □ Korrektne retsept koos manustamise skeemiga □ Kõrvaltoimed, mis on olulised patsiendile Rp. Tabulettae Nitrofurantoini 0,05 D.t.d. N. 30 S. Kaks tableti sisse võtta kolm korda päevas viis päeva. Toime: E. Coli bakteri hävitamine urotraktis. Ravimrühmad: antimikroobne aine, Nitrofuraani derivaat. Valik: rasedale ohutu, kitsas toimespekter. KT: iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus, nahalööve, peavalu, unisus, peapööritus, uimasus, nüstagm (silmatõmblus), düspnoe (õhupuudustunne), räginad kopsus, köha, uriini värvuse muutus (pruun või tumekollane). 7. Urotrakti infektsioonide komplikatsioone põhjustavad tegurid?
Võimalus suureneb sarvkesta vigastuse korral. Urotrakti mikrobioota § Uriin on normaalselt steriilne! § Kusemine iga paari tunni tagant, mikroobidel probleeme, et kinnituda limaskestale. § Ureetra välisosas floora: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus faecalis, - hemolüütilised streptokokid, lisaks Enterobacteriacea sugukonna liikmed (Escherichia coli, Proteus) ja korünerformsed bakterid. Genitaaltrakti mikrobioota § Meestel sama mis urotraktis. § Tupp koloniseerub varsti peale sündi: korüünebakterid, stafülokokid, streptokokkidega, E. coli ja Lactobacillus. § Reproduktiivses eas sisaldab tupp östrogeenide tulemusena glükogeeni, seda lagundavd laktobatsillid piimhappeks. Piimhape takistab paljude teiste bakte-rite, v.a. laktobatsillid, paljunemist. Madal pH soodustab tuppe kaitset võõraste mikroobide eest. § Mikrobioota tupes muutub sõltuvalt hormonaalsest (menstruatsiooni) tsüklist.
Esinevad glükoosi oksüdeerivad ja mitteoksüdeerivad liigid. Ranged aeroobid oksüdaas- G- kokobatsillid. Üldlevinud saprofüüdid, leiduvad nii looduses kui haiglas. Jäävad ellu niisketel pindadel, k.a. hingamisabivahenditel, ja kuivadel pindadel nagu nahk (gramnegatiivsete puhul see harv). Normaalses suu-neelu-mikroflooras, võivad hospitaliseerimisel prolifereeruda. Acinetobacterid on oportunistlikud patogeenid, eelkõige hingamisabi saavatel patsientidel. Infektsioonid hingamisteedes, urotraktis, haavades, septitseemia. Riskigrupp: laia spektriga antibiootikumid, opist taastuvad, kunstlik ventilatsioon. Laialdase resistentsuse tõttu ravi keeruline. Empiirilises ravis peaks olema β-laktaam (tseftasidiim või imipeneem näiteks) ja aminoglükosiid. Moraxella. Olulisim patogeen on M. catarrhalis. Ta on range aeroob, oksüdaas+, G-. Diplokokk. Sage bronhiidi, bronhopneumoonia (vanematel KOKipatsientidel), sinusiidi, otiidi tekitaja. Viimased kaks eelnevalt tervetel inimestel.
annaabi.ee 
