(hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu. 2. Mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne. 3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape. 3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist. 4. Aminohapped ja valgud. Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid. 5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin, tärpentin, teataval määral piiritus. 5.1
2glükoosijäägist, idanevad seemned). c) Polüsahhariidid – monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks; Tärklis (glükoosijääkidest, varu-energiaallikas taimedel), tselluloos (taimede ehitusmaterjal), hemitselluloos (taimede rakukestades), inuliin (fruktoosi monomeeridest, korvõielistes asendab tärklist), kummivaigud ja limaained (mitmesugustest monosahhariididest). d) Pektiinid – suhkurhappe ja uroonhappe polümeerid. e) Glükosiidid – rasvhapped, alkoloidid, sahhariidina nt monosahhariid. Aminohapped ja valgud – aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. a) Rasvad, õlid – küllastumata rasvhapped, süsiniku aatomite vahel esineb kaksiksidemeid, taimede energiallikaks ning seemnetes varuaineks
Kuigi polüsahhariid-miinus tüved on võimelised agregeeruma ning moodustama mikrokolooniaid, küpset biofilmi neil ei kujune. Polüsahhariidid moodustavad ka peamise kaitse peremehe rakkude, antibiootikumide ja antikehade eest. Eksopolüsahhariidid on tavaliselt pikad harunenud või harunemata ahelaga polümeerid, mille mass on 0,5-2 106 daltonit. Enamjaolt on heteropolüsahhariidid, kuid ka homopolüsahahriidid on levinud. Enim on uuritud P. aeruginosa alginaati, mis koosneb uroonhappe jääkidest. Pealegi pole alginaat põhiline ja tähtsaim eksopolüsahhariid Pseudomonas'tel, vaid Pel ja Psl polüsahhariidid. Rakuvälised valgud. Biofilmi maatriksis esinevaid valke võib jagada kahte rühma: ensüümid ning struktuurvalgud. Ensüümid on seotud biofimi maatriksi lagundamisega või ümberkujundamisega. Ensüümide substraadid võivad olla nii vees lahustuvad (paljud polüsahhariidid, valgud, DNA ja RNA) kui ka mittelahustuvad (tselluloos, kitiin ja lipiidid)
annaabi.ee 
