ülekohut. Macbeth vapustab oma negatiivse peategelasega. Shakespeare`i kuulsaimaks näidendiks on läbi järgnevate sajandite peetud ,, Hamletit". ,,Hamlet on ainus Shakespeare`i tragöödia, mis algusest peale toob sisse surma teema. Teeseldes arukaotanud, ei varja Hamlet mitte üksi oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua salvavat kriitikas ühiskonna pihta: Taanimaa on tema sõnul vangla, samuti on kogu maailm vanga, mille üks hullemaid urkaid on Taani. Hamleti pessimism süveneb järjest. Ta möönab inimese täiuslikust ja jumalikkust, ent seadi ,et inimene on võimeline ülimaks nurjatuseks. Seetõttu näib inimene Hamletile pigem ,,põrmu kvintessentsina". Hamlet oma monoloogi kuulsa küsimusega ,,Olla või mitte olla?". Olemine tähendab vastutust, südametunnistusega elu see aga toob kui ka südametunnistuse vabatahtlik hülgamine elus: mugandumine, ebaõigluse ja ülekohtuga leppimine.
teel pürgis Claudius troonile, vaatamata sellele, et troon kuulub Hamletile. Hamlet vannub isale, et (see vaim on Hamleti isa!) maksab kätte. Sisse tuleb intiimne armastusteema Hamleti ja Ophelia vahel. Ophelia isa ja vend seda heaks ei kiida. Hamlet hakkab II vaatuses hullu teesklema. Ta mitte ei varja oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua solvavat kriitikat ühiskonna pihta: tema sõnul on Taanimaa vangla; samuti kogu maailm, mille üks kõige hullemaid urkaid on Taani. Kuninga roima paljastamiseks laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiini "Gonzago mõrv", kus kuninga tapab tolle vennapoeg, kosides seejärel kuninganna. III vaatuses alustab Hamlet kohtamisel Opheliaga (Poloniuse korraldatud) monoloogi kuulsa küsimusega - "Olla või mitte olla?". Nähes sepitsust läbi, kohtleb Hamlet Opheliat toorelt. Hamleti lavastatud näidendit saavutab oodatud mõju. Claudiuse kohkumus on ilmne, järgnev monoloog kinnitab tema süümepiinade süvenemist-
ka jõdu seda takistada. Tulgu mis tuleb! Ma tahan talupojad kokku kutsuda ja sinu nõ nendele ette panna. Ma ei soovi neile õnetust ega taha neid mäsule äsitada; tehku ise, mis heaks arvavad.» 161 «Kuskohal tahad sa koosolekut pidada?» küis munk. Sepp jä pisut mõlema ja üles siis: «Pool tundi maad siit otse põja poole on põise metsa keskel lage kõt vana eestlaste kantsi varemetega. Seal on veel praegugi maa-aluseid võvisid ja urkaid, kuhu»kuulajate kõv ei ulata. Sinna kutsun tunahomme õtuks esiti überkaudsete küade vanemad kokku ja küin neilt, kas nad sinu nõ tahavad vastu võta.» «Ma tulen ise sinna,» üles munk lüidalt. «Parem oleks, kui sa kohe põeneksid,» üles sepp murelikult. «Ma tunnen Viljandi komtuuri. Sind saab kangesti pü utama, ja nä ning kuju jägi ei ole sind raske leida.» «Mine silmapilguks õe!» käkis munk pilklikult naeratades.
» «Haige, ütlete te, väga haige? Mis haigus tal on?» «Härra, kardetakse, et tal on rõuged,» sõnas Porthos, soovides ka omalt poolt sõnakese jutuajamisse poetada. «See oleks väga hirmus, sest rõuged rikuksid kindlasti ta näo.» «Rõuged! Suurepärast muinasjuttu jutustate te mulle, Porthos! Rõuged tema vanuses? Ei, seda mitte! . .. Kindlasti on ta haavatud, võib-olla isegi tapetud. Ah! Kui ma seda teaksin! ... Neetud! Ma ei taha, et niiviisi mööda urkaid kolatakse, härrad musketärid, ei taha, et laskutakse tänavakaklustesse ja haaratakse mõõgad tänavanurkadel. Lõpuks ma ei soovi, et te ennast härra kardinali kaardiväelaste naerualuseks teeksite, nende naerualuseks, kes on tublid, rahulikud ja osavad mehed ja kes ei satu iialgi niisugusesse olukorda, et neid. peaks aretee-rima. Pealegi nemad ei laseks ennast areteerida. Selles olen ma kindel. Nad pigem langevad, kui taganevad sammugi. Ennast päästa, jalga lasta,