mõnikord võib rinnal esineda valgeid laike. Ujulestad on tagajalgadel paremini arenenud kui esijalgadel. Elupaigaks on väikesed kiirevoolulised rikkaliku kaldataimestikuga ja varjevõimalustega metsa jõed ning ojad. Pesa paikneb puuõõnes, juurte vahel või kaldanõlvas ning on vooderdatud pehme materjaliga (tavaliselt saakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisiga poolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5, emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Suurimad vaenlased ja toidukonkurendid on saarmas, mink ja rebane. 1980-tel aastatel üritati Eesti naaritsapopulatsiooni päästa Tallinna Loomaaias, kuid loodusest püütud isendid ei hakanud seal sigima ning surid
3. SLAID Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias välja arvatud Skandinaavias. Põhja-Ameerikas on teine liik kanada või ameerika mäger. Levinud Eesti mandrialal kõikjal, kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale. Läänemaal on suhteliselt vähe eluks sobivaid kuivi liivaseid künkaid. Teada on varasemast ajast Marimetsa raba serval vanad mägraurud ja mõnel pool mujal veel. Mäger on meie uruelanikest- imetajatest ainuke, kes on urgudega seotud aastaringselt. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve. On kindlaks tehtud et suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi! 4. SLAID Mägra menüü on väga mitmekesine. Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning
Vombat ja inimene Esimesed eurooplased, kes oma silmadega vombatit nägid, olid meremehed, kelle laev 18. sajandi lõpul Austraalia ja Tasmaania vahelises Bassi väinas purunes. Maale jõudes ning vombatit nähes pidasid nad teda esialgu pisikesekskaruks. Hiljem kutsuti kutsuti vombateid mäkradeks. Esimesed eurooplased tulnukadtapsid vombateid enesele toiduks, vaatamata sellele, et nende liha on küllaltki spetsiifiline kõrvalmaitse. Neid loomi hävitati ka ettekäändel, et nad lõhuvad oma urgudega larjamaid. Samuti levis vombatijaht koertega. Küülikute hävitamise kampaania ajal tapeti rohkesti ka vombateid. 19.sajandi lõpuks olid kõik Bassi väina saarte vombatid tapetud. Huvitavat Kui vombatit rünnata, võtab ta oma suured jõuvarud kokku; näiteks kui dingo ründab vombatit maa all, surub viimane kiskja uru lakke kuni see lämbub. Vombati põhiline kaitse on siiski tema tugev tagaosa, mis on suuresti moodustunud kõhrest. Ka saba puudumine teeb vombatist raske saaklooma,
Sealt on teda viidud paljudesse Ida- Euroopa piirkondadesse, kus ta on hästi kohanenud ja muutunud tavaliseks loomaks. Eestisse toodi nad 1950. a. Praegul on kährik Eestis tavaline jahiuluk. Kährik on oma elupaiga suhtes vähenõudlik, leppides vanade rebase ja mägra urgudega või mõne kaljupraoga. Häda korral ajab asja ära ka mahalangenud puu okste alla tehtud ase. Elab ta sega- ja lehtmetsades, taimestikurikastel jõe- või järvekallastel jne. Kährik on aktiivne öösel ja videvikus. Enne talve saabumist kogub ta endale rasvavarusid. Nimelt on kährik ainus taliuinakut tegev koerlane. Taliuinaku veedavad tavaliselt isas- ja emasloom koos. Söövad nad kõike, millest jõud üle käib. Loomsele toidule lisaks tarbivad nad palju taimset toitu
rabasaartel. Määravaks on uru ehitamise võimalused. On segatoiduline loom - ussid, tõugud, lindude munad ja pojad, hiired, konnad, sisalikud, teod, putukad. Taimedest marjad, seened, juured, rohttaimed, kaer. Ei põlga ka raibet. Mägra jooksuaeg on kevadest kesksuveni - tiine 10-11 kuud – keskmiselt 3-4 poega, esimese talve talvituvad koos. Sigimine üle aasta. On enamasti videviku- ja ööloom, kes on seotud tugevalt urgudega. Pesad on voodertatud lehtede ja rohuga. Vahel elab ühes urusüsteemis mitu pesakonda. Mägrale on iseloomulikud ka nn. mägrapeldikud kuhu jäetakse väljaheiteid ja aegajalt muld peale kraabitakse. Ka surnud liigikaaslased maetakse umbkäikudesse. Suvel kasutatakse nn. ajutisi urgusid, talvel kolitakse korralikku urgu, mis enne talveund korralikult suletakse. Vaenlaseks on hunt, ilves.
annaabi.ee 
