Ka ei sobinud näppudega kausis sobrata või vaagnat keerutada, nii et paremad palad enda ette satuksid. Peene kombe vastu käis laua kohal rinnutamine, luristamine, matsutamine, röhitsemine, õhu rikkumine ja täs suuga rääkimine. Toonitati, et hästi kasvatatud inimene ei ahnitse, ei tõmba toitu näppudega lusikale, ei topi ei suud sedavõrd täis, et hiljem on raske hingata, ei võta sinepit näppudega, ei urgitse noaga hambaid ega nuuska laudlinasse nina. Oma kindlad reeglid olid ka joomisel. Et joodava sisse ei satuks rasva, tuli huuled enne karika või joogisarve tõstmist suule korralikult puhtaks pühkida. Aeg-ajalt puhastati rätikuotsaga karika serva. Soovitati hoiduda joogipoolise mahaläigatamisest ning valju lürinaga rüüpamisest. Kasutatud kirjandus ,,Keskaja inimene," koostaja Jaques Le Goff, Avita 2002. ,,Keskaja kultuuris ja olustikust," H
NB! Pead tuleb pesta regulaarselt, sest peanahal on väga palju baktereid; köögis töötades tuleb juuksed katta täielikult, teenindussaalis töötades peavad poolpikad ja pikad juuksed olema kinni seotud. Juuksed ja kõõm võivad kukkuda toidu sisse, samuti ka habemekarvad; NINA, SUU JA KÕRVAD Bakterit Staphylococcus aureus leidub täiskasvanud inimestel limaskestadel (suus, ninas, kõrvades) aga ka kätel, kust bakterid satuvad toidu sisse ja saastavad selle. NB! Ära urgitse sõrmega nina ega kõrvu; Ära pista sõrme suhu; Ära käitle toitu, kui sul on silma- või kõrvapõletik; Ära niisuta süljega sõrmi, kui sa võtad toidu pakkepaberit; Ära hinga klaasi selle poleerimiseks; Ära maitse toitu sama lusikaga, millega toitu segad; JUVEELID JA PARFÜÜMID Enne tööle asumist võta ära sõrmused, ehted ja kell. Sõrmuste ja käevõrude alla on bakteritel hea end peita ja toiduainetele edasi levida. NB
2014 Oakesed kaunas 2015 Matused ja laulupeod Rein Saluri Saluri nüüdses kirjanduses kaasa ei kõnele, sest uusi raamatuid pole tulnud. Mängib rolli nii proosas kui draamas. Näidend "Külalised" 1974. Esimene raamat üldse, mis ilmus 1972 "Mälu". Asjakohane pealkiri: isikliku mälu ja kollektiivse mälu problemaatika loomingus mitutpidi esil. Tihti sotsiaalse poliitilise mõõtme taustal. Individuaalpsühholoogiline liin ka. Võrreldes Vindi või Vahinguga. Ei urgitse üksikindiviidi hinges, asetub laiemale panoraamile, ühildub rahvusliku diskursusega paremini. Novelliautorina proosas esil 70ndatel. Poolpikad tekstid, jutustused jne. Võib öelda, et noor inimene ei jaksa pikka teksti kirjutada. Modernistliku hõnguga esteetika proosas soosib lühemat vormi kah. On Saluril ka pikemaid teoseid, ka romaane, tuntuim "Puusõda" 80ndate keskel, tragikoomiline mudelsituatsioon. Jaan Kruusvall. Võrdselt tähtis proosas, draamas