esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%. Reeglina on kõrge astmega industriaalmaad ning
mõju Balkanil ja saavutada oma laevastikule tegevusvabaduse Mustal merel. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasidki Napoleoni järgse Euroopa ühe suurema sõjalise konflikti Krimmi sõja. See sai alguse Vene-Türgi sõjast, mis kasvas peagi üle suurriikide vaheliseks konfliktiks. Ühel pool Venemaa ning vastasleeris Türgi ja tema liitlastena sõtta astunud Inglismaa, Prantsusmaa ja Sardiinia. · Industrialiseerimine ja urbaniseerimise mõju 19. sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakseindustrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industrialühiskonnaks. See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut
erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%. Reeglina on
annaabi.ee 
