· Marie Curie suhe Paul Langeviniga Pärast abikaasa surma oli Marie Curie'l armulugu füüsik Paul Langeviniga, kes oli abielus. See põhjustas ajakirjanduses skandaali , milles oli ksenofoobia (on hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu) elemente. Marie ja Pierre Curie Radioaktiivsuse uurimine Marie ja Pierre Curie töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale , eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898.aastaks tulid nad järeldusele et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898.aastal teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks
nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne element, mis avastati, oli uraan U, 93. Martin Heinrich Klaproth poolt 1789. aastal. Saksa keemik ja nimetas selle: 1781. aastal avastatud planeedi Uraani järgi.(7) Marie Curie töötas koos abikaasa Pierre Curie'ga väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem, kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Lakkamatult töötades rafineerisid nad aastate jooksul mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete
Saavad nad esiklapse, tütre Irené. Peale tütre sündi tuli nende juurde elama ka Dr. Curie, temast sai Irené kasvataja ning parim sõber. Laps aga ei peata Marie himu omandada uusi teadmisi ning nii läheb ta kohe tagasi kooli, et saada doktorikraad. Uurimustööks valib ta äsja avastatud uraani nähtamatud kiired. Selleks, et seda uurida on aga vaja laborit, esimeseks niiöelda laboriks sai masina ja lao ruum ülikooli all, kus mugavus oli olematu ja sisustus algeline. Seal uuris ta uraanipigimaaki, mis nagu ta avastas on palju radioktiivsem kui puhas uraani element. Uurides edasi oli ta kindel et seda radioktiivsust ei tekita vaid uraan. Kuid kuna seda pole ennem avastatud, peab seda olema seal väha vähesel määral. Ta usub, et on leidnud uue keemilise elemendi, mille osa uraanipigimaagist on umbes 1 sajandik. Vahepeal liitub uurimisega ka tema mees, Pierre. Pärast korduvaid teste otsustab Marie mehe julgustusel nimetada see aine oma kodumaa Poola järel polooniumiks
Pierre Curie (15. mai 1859 19. aprill 1906) oli prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903. Ta avastas koos abikaasa Marie Curie'ga raadiumi ja polooniumi. Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühistööd, millel oli põhjapanev tähtsus aatomifüüsika kujunemises. Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna. Nad töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning
Ehkki Marie ja Pierre olid kindlaks teinud kahe "uue" elemendi olemasolu, oli vaja need ka isoleerida- eraldada kõigist teistest maagi osadest. Raadium oli tõepoolest väga radioaktiivne ja seepärast osutus selle eraldamine kergemaks. Aga ikkagi oli see ränkraske töö. Ruum, mille Pierre Mariele oli leidnud, jäi väikeseks. Marie sai enda käsutusse Pierre'i kolledzisse asuvas vana klaasseintega ateljee. Seal oli talvel külm ja suvel kuum. Mariel oli vaja väga palju uraanipigimaaki. Austriast toodi kohale rohkem kui kümme tonni maaki, millest uraan oli juba välja võetud. Maaki katsid veel männiokkad, mis olid pärit metsast, kust maaki kaevandati. Et maaki lõhkuda, oli teda vaja töödelda kemikaalidega. Seejuures saadud kõige radioaktiivsemad osad vajasid omakorda taotlemise. Loodeti, et nii jääb lõpuks alles ainult raadium. Marie sulatas uraanipigimaaki suures katlas, segades sula maaki metallvardaga. Curied murdsid pead olulise küsimusi kallal