<0,5H. Kasut mõõteülevooludena, veskipaisjärvedel. 2) Eriprofiilülevool läve laius jääb vahemikku 0,5H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline. 3) Lailäviülevool on rõhtne lävi, mille laius (pikkus) =2h...10H. Arvutatakse ka voolu kitsendavaid läveta ehitisi, nt teetruupe, väikesed sillaavad. Kui alumise bjefi vesi voolamist üle ülevoolu ei takista, on ülevool uputamata, kui aga takistab, siis uputatud. Põhivalem: Q=mb(2g)*H03/2, kus H0=H+0v02/(2g) on dünaamiline surve, b ülevooluava laius ning m ülevoolutegur, mille väärtus oleneb ülevoolu ehitusest. 14.Õhuke ülevool, kasutamine, valem: puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservga, nii nagu õhukeses seinas oleva ava puhul. Piki ülevooluseina tõusvate voolujoonte toimel juga kahaneb. Algul joa alumine pind
veetasemest kõrgem: rõhuta tööreziimi puhul vähemalt 0,5 m võrra; rõhuga ja osalise rõhuga tööreziimi puhul vähemalt 1,0 m võrra. 45) Truup ja voolureziimid · Materjali järgi (raudbetoon-, teras-, plastik-) · Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ning truubis esineb vaba veepind, paisutus truubi ees Hi 0,95 d, · poolsurveline voolamine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepind, Hi = 0,96...1,2 d · surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voolujoonelise) otsakuga truubis kui Hi > 1,2d. Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, välja arvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud · vaba voolamise korral piisab 0,5 m paksusest muldest toru peal
· Ristlõike järgi (ümar-, ovaal-, nelikant-) · Avade arvu järgi (monokkel-, binokkel, trinokkel-) · Otstarbe järgi (läbivoolu-, läbilaske-) · Ava suuruse järgi · Truubile antakse kas kraavi põhjaga sama või sellest suurem lang. Et voolu kiirus truubis ei langeks, peab truubi lang olema suurem või vähemalt võrdne nn. kriitilise languga (s.o. languga, mille korral rahulik voolamine läheb üle käredaks). vaba (surveta) voolamine kujuneb sel juhul, kui truubi otsak on uputamata ,ing truubis esi,eb vaba veepi,d, paisutus truubi ees h1 < 0,95 d, o poorsu.verine vooramine kujuneb siis, kui truubi otsak on uputatud, kuid truubis esineb vaba veepincl, h1 :0,96.,.!,2 d, o surveline voolamine kujuneb vaid erikujulise (voorujoonelise) otsakuga truubis kui lri > I'2 d' Tavalist tüüpi otsakute puhul puhtal kujul survelist voolamist ei esine, vä|jaarvatud juhud, kus truubist väljavool on uputatud.
Hüdrostaatika 1.1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal ...
annaabi.ee 
