Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"upsujuur" - 3 õppematerjali

Taimsed mürgid
16
odp

Taimsed mürgid

Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks unimagun, karumustikas, koerapöörirohi, ogaõun, maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim. Sinine käoking Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini.

Bioloogia → Botaanika
11 allalaadimist
Taimede süst- ja fülogenees
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

Gagea lutea ­ kollane kuldtäht o Per. Tulipa - tulp Sug. Colchicaceae - sügislillelised Colchicum autumnale ­ Sügislill Gloriosa superba ­ roniliilia Sug. Melanthiaceae ­ upsuõielised o Levinud Põhjapoolkeras parasvöötmes. o Kõik liigid sisaldavab tugevad alkaloidid. Mürgised ja ravimtaimed Paris quadrifolia ­ Ussilakk Veratrum album ­ valge upsujuur Mürgine ja ravimtaim Vanasti kasutati putukate tõrjeks, sügeliste ja alkohoolisõltuvuse raviks Veratrum californicum Lambad sõid -> jama Selts Asparagales Suurim selts (28/14 sugukonda) üheiduleheliste klassis Seltsi kuuluvad taimed on väga varieeruvad: rohttaimed, püsikud, põõsad ja isegi puud. Peaaegu alati on olemas maa alused sibulad, mugulad või risoomid.

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
9
docx

Aristoteles Nikomachose eetika V raamat

Aga olles teatud liiki inimene, pole see kerge ega ka enda teha 214. Samuti ei peeta eriliseks tarkuseks ära tunda, mis on õiglane ja mis ebaõiglane, sest pole raske taibata, millest räägivad seadused -- see võib aga ainult juhuslikult olla sama, mis õiglane. Aga milline peab olema tegevus ja jagamine, et see oleks õiglane, seda teada saada on suurem töö, kui seda, mis tervislik on. Kuigi ka siin on kerge teada, mis on mesi, vein, upsujuur, kuumutamine ja lõikamine, aga kuidas neid tuleb tervise saavutamiseks rakendada, kelle puhul ja millal -- selle töö jaoks peab kindlasti arst olema. Just selsamal põhjusel arvatakse 215, et ka õiglase inimese toimingud võivad täiesti vabalt olla ebaõiglased, kuna õiglane inimene võib pigem rohkem ja sugugi mitte vähem seda kõike teha: võrgutada naabri naise, lüüa teisi; ka vapper mees võib visata kilbi maha ja pista kuhu tahes põgenema. Kuid

Filosoofia → Eetika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun