Pidulikke roogade hulka kuulusid tanguvorstid, mida söödi eriti jõulude ajal. Teraviljast tehti ka kama, mida söödi palaval suvel külma toiduna. Kaer säilis halvasti ja seepärast kasvatati teda rohkem looma söödaks. Ainuke kaera toit, mida inimestele kõlbas pakkuda vee ja kaera hapendatud segust keedeti kile ehk kiisel, mida söödi soojalt sulavõi või rõõsa piimaga. Kanepist tehti paksu pudru taolist kanepi tampi. Pruunistatud kanepi seemned tambiti upris jahus. Millele pandi maitseks soola ja sibulat. Kanepi tampi määriti leivale. Kasutati küpsetamisel leiva täidiseks. Söödi ka lihtsalt kartuli kõrvale. Joodi ka kanepi piima, mida saadi kanepi jahule ohtralt vett lisades. 17 sajandil hakati kasvatama nisu. 19 sajandil hakkas talupoja lauale ilmuma nisu tooteid. Nisu tooted jäid, aga pidupäeva maiuseks ja manna puder kisselliga eriliseks peo toiduks. 20 sajandi alguses muutusid nisutaignast pärmiga kergitatud tooted tavapärasemaks
Lounapoolus- Õhutemperatuur vaga madal, ka suvel mitte ule 0°C Singapur- kuukeskmised ohutemp on aasta labi umb 28 kraadi, kuna asub vaga lahedal ekvaatorile (1*) stabiilne temp · Vorrelda Singapuri, Bangladeshi, Sitsiilia ja Iirimaa kuu sademetehulga kaiku Singapur- aasta keskmine- 2000mm Bangladesh- Sitsiilia- suvekuudel sademeid vahe, eriti vahe juulis, aasta alguses sademetehulk vaiksem kui aasta lopus. Koige rohkem sajab talvekuudel. Iiirimaa- sademeid sajab aasta labi upris vordselt iga kuu. Veidike rohkem sademeid augustis, uldiselt stabiilne sademetehulk iga kuu · Sademete sesoonse jaotuse tuubid, kuivade ja niiskete kliimade uldiseloomustus ja nende alltuubid Jaotus: Sademete uhtlane jaotumine Sademete maksimum suvel Sademete maksimum talvel Kuivas kliimas voimalik auramine (auruvus) uletab sademete hulka stepi, poolkorbe ja korbe alltuup Niiskes kliimas on sademeid piisavalt parasniiske, niiske ja liigniiske alltuup
Uks vaga harva esinevaid suguliitelisi tunnuseid inimesel (ja loomadel) on hemofiilia ehk veritsustobi. Ka seda haigust kandvad retsessiivsed geenid paiknevad X-kromosoomis. Hemofiilikud hukkuvad tavaliselt lapse-voi noorukieas ja seeparast saavad meeshemofiilikud vaga harva anda jarglaskonda. Naishemofiilikuid peaaegu ei esine, sest nad saavad sundida ainult meeshemofiiliku ja selle tunnuse osas heterosugootse naise abielust. Suguliitelisi tunnuseid pollumajandusloomadel on uuritud upris vahe. Sagedasemaks suguliiteliseks haiguseks veistel jt loomadel on karvkatte osaline voi taielik puudumine, jalgade nn. valjavaanatud asetus sigadel, kilpkonnavarvus (musta-kollasekirju) kassidel ja autosekssus kanadel. Seoses sellega, et lindudel on homogameetseks sugupooleks isased, avaldub retsessiivne tunnus sagedamini emastel (hemisugootsed), isastel avaldub enamasti dominantne suguliiteline tunnus. Hallikirju varvus kanadel on pohjustatud dominantsest
annaabi.ee 
