SOS-raketid. Kuna punast raketti ei leitud või ei olnud seda, siis kasutati valgeid rakette. Siin näeme kolmandat eksimust. SOS-raket on punast värvi ja sellest saadakse kohe aru, et vajatakse abi. Kui kasutatakse teisi värve, siis võidakse tõlgendada seda valesti ja nii juhtus ka siin. ”Caledonia” töötajad arvasid et ”Titanic” pidutseb ja külaliste rõõmusk lastakse rakette ja nii nad jätkasid oma reisi ja eemaldusid uppuvast ”Titanicust”. Ühesõnaga, nad lugesid teadet valesti ja ei saanud aru, et see on SOS appikutse. Telegrafist saatis SOS teate kaugematel olevatele laevadele, kes need kätte sai, kuid olid kahjuks liiga kaugel, et jõuaksid õigeks ajaks appi tulla. ”Titanic” oli suur laev ja mahutas palju inimesi, aga ehitusel ei osatud arvestada sellega, et päästepaate peab olema piisavalt ehk jätkuks kõigile reisijatele. Nii oli „Titanicule“ määratud
Selle ,,Titanicu" esilinastus oli 1996. 3. oktoobril Tokyos. Huvi ,,Titanicu" vastu pole raugenud ja arvatavasti lähima paarikümne aasta jooksul see ka ei juhtu. On kirjutatud tuhandeid seda sündmust kajastavat raamatut, vändatud hunnikutes filme ja ikka veel luuakse ühinguid, et selgitada, miks see ujuv palee siis ikkagi uppus. Paratamatult on liikvel palju legende. Erinevaid versioone on nii sellest, kui kaugel asus laev ,,Californian" uppuvast ,,Titanicust", kui ka selle kohta, kas orkester ikka mängis viimase hetkeni? Unustamatu on aga see legend, et laeval asus kurikuulus sinine teemant. See ülikallis ja kuulus teemant kingiti 1688. aastal Louis XIV-le. Hiljem vahetas briljant pidevalt omanikke. Teemandi laevalolekut eitas juba kolm päeva peale laevahukku Hollandi börs. Kurikuulus on ka enne ,,Titanicu" hukku ilmunud raamat ,,Tühisus ehk ,,Titani" hukk", mis oleks nagu ette ennustanud laevahukku. Laeva suurus
kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist. Sammhaaval suutsid eestlased oma positsioone siiski laiendada, esiteks moodustati Eesti rahvusväe osad. Peagi sai selgek, et Venemaa ei suuda Eestit sõjaliselt kaitsta, sest olukord läks keeruliseks. Augustis vallutasid Saklased Riia ja 20. dets 1917 korraldasid dessandi Saaremaale. Vene väed ei suutnud eriti vastupanu osutada. Saksa okupatsioon oleks olnnud Eestile reaalne oht, kuid see aga andis uut hoogu ettepanekutele end uppuvast laevast võimalikult kiiresti lahti haakida. 25. aug tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikule iseseisvumisele. Ennem seda toimus veel enamlaste võimupööre. Enamlaste võimupööre tugevdas aga iseseisvustaotlust veelgi. 15. nov tuli erakorraliselt kokku Eesti Maapäev ning kuulutas end kõrgeimaks võimuks. Eesti iseseisvuse mõte hakkas üha suuremat toetust leidma, sellega liitusid ka mõned vasakpoolsed erakonnad, nt sotsiaaldemokraadid ja tööerakond
annaabi.ee 
