VI. Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga. VII. Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema). Joh jälle suht sillas ja hellitas vist juba lootusi. VIII. Vici üllatus Johile oli Camilla(kelle ta kord päästis uppumast). Vicil oli sõrmus jälle sõrmes, Joh jõi end lihtsalt täis.Vic oli palunud ka Johilekõne pidada. Vic unustas end ja hõiskas kõnele vahele.Tahtis Johile peetud kõne tänuks sirelioksa saata teenijaga, aga leitnant(Otto vist, Vici kihlatu) ei lubanud. Otto kahtlustas midagi, küsis Vicilt, andis Johile kõrvakiilu, mis küll tegelikult lõppes sellega et Joh Otto näpuga silma sai hoopis. IX
VI.Johil läheb võõral maal hästi, kirjutas mitu raamatut. Keegi ei teadnud kodumaal kus ta on. Vic näitas välja, et ei hooli kunas Joh tagasi tuleb, tegelt hoolis väga. VII.Joh tuleb koju, kohtuvad jälle kivimurrul Viciga. Kohmetud. Vicil pole sõrmust sõrmes ja kutsub Johi peole(kus pidi talle üllatus olema). Joh jälle suht sillas ja hellitas vist juba lootusi. VIII.Vici üllatus Johile oli Camilla(kelle ta kord päästis uppumast). Vicil oli sõrmus jälle sõrmes, Joh jõi end lihtsalt täis.Vic oli palunud ka Johilekõne pidada. Vic unustas end ja hõiskas kõnele vahele.Tahtis Johile peetud kõne tänuks sirelioksa saata teenijaga, aga leitnant(Otto vist, Vici kihlatu) ei lubanud. Otto kahtlustas midagi, küsis Vicilt, andis Johile kõrvakiilu, mis küll tegelikult lõppes sellega et Joh Otto näpuga silma sai hoopis. IX.Camilla tuli Johile veski külla järgmine päev ja nad läksid kivimurdu ja
võib-olla sellepärast, et kajalokaatori abil suudavad aimata loodet. Palju on teateid uppuvaid inimesi päästnud ja haisi eemale ajanud delfiinidest. Selle seletuseks võib olla asjaolu, et skaneerides meid, näeb delfiin endaga rohkem sarnast olevust kui seda on kala. Me oleme suhteliselt sama mõõtu, meil mõlemil on luustik, kõri, suu, ninasõõrmed ja kaks õhuga täidetud kotti. Samuti hoiavad nad ka oma haavatuid kaaslasi uppumast, mis võib esile kutsuda sarnase käitumise inimese puhul. Nende kaitsereatsioonid tulevad eriti välja noorloomade läheduses, millega võib seletada abitu inimese eest hoolitsemist. Delfiinid on väga mänguhuvilised loomad ja võivad meid seega käsitleda kui ootamatult nende maailma tunginud huvitavaid loomi, kellega saab mängida. Üksikutele isastele võib inimene näida ka potsensiaalse partnerina (Downer, 2000). 7 Häälitsused ja kajalokatsioon
teis(t)e teadusharu(de) valgusel teinegi põhjus. Olukorras, kus paljud kriitikud on õpetajad ja vastupidi, võib kriitikul olla mõnevõrra teistsugune kontakt maailmaga ja mõnevõrra teistsugune kujuteldav lugejaskond, kui oli tema eelkäijatel. Siinjuures küsib Eliot, kas kaasaegse kriitika nõrkuseks pole mitte ebakindlus kriitika otstarbes. Mis kasu ta peaks tooma ja kellele? Võib-olla on just tema rikkus ja mitmekesisus ähmastanud lõpliku sihi. Ning, pääsemaks uppumast omaenda kriitikutegevusse, pakub autor lakkamatu küsimise: Millal pole kriitika enam kirjanduskriitika, vaid midagi muud? Oma kirjanduskriitiliseks panuseks peab Eliot esseesid luuletajate ja värssdramaturgide kohta, kes teda ennast on mõjutanud. Elioti kriitikutegevuse voorusi ja piiranguid saab täielikult hinnata ainult tema enda luule kontekstis. Sellisel luuletaja luulekriitikal või n.ö. ateljeekriitikal on aga kaks piiratust: kõik, millel pole
annaabi.ee 
