¨ Definitsioon 10.2 Oeldakse, et funktsioonil y = f (x) on punktis a esi- mest liiki katkevus, kui on olemas l~oplikud u ¨hepoolsed piirv¨a¨artused lim f (x) = b1 xa- ja lim f (x) = b2 xa+ ¨ Oeldakse veel, et x = a on funktsiooni y = f (x) h¨ uppekohaks, sest funkt- siooni graafik teeb sellel kohal l~opliku h¨ uppe. 20 N¨aide 10.1. Kasutades n¨aidet 3.1, saame j¨areldada, et funktsioonil y = |x| |x| on punktis x = 0 esimest liiki katkevus (x = 0 on funktisiooni y = x x h¨uppekohaks), sest
orvaldatavaks katkevus- punktiks. b) Kui esimest liiki katkevuspunktis a kehtib v~orratus lim f (x) = lim+ f (x), xa- xa siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f h¨ uppepunktiks (h¨ uppekohaks). 2. Kui v¨ahemalt u ¨ks u ¨hepoolsetest piirv¨a¨artustest lim- f (x) v~oi lim+ f (x) xa xa puudub v~oi ei ole l~oplik, siis nimetatakse punkti a funktsiooni f teist liiki katkevuspunktiks. (L¨ uhemalt: teist liiki katkevuspunktid on k~oik need katkevuspunktid, mis ei ole esimest liiki.) aiteid. 1. §2.4 vaadeldud funktsioon N¨
orvaldatavaks katkevus- punktiks. b) Kui esimest liiki katkevuspunktis a kehtib v~orratus lim f (x) = lim+ f (x), xa- xa siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f h¨ uppepunktiks (h¨ uppekohaks). 2. Kui v¨ahemalt u ¨ks u ¨hepoolsetest piirv¨a¨artustest lim- f (x) v~oi lim+ f (x) xa xa puudub v~oi ei ole l~oplik, siis nimetatakse punkti a funktsiooni f teist liiki katkevuspunktiks. (L¨ uhemalt: teist liiki katkevuspunktid on k~oik need katkevuspunktid, mis ei ole esimest liiki.) N¨ aiteid. 1. §2.4 vaadeldud funktsioon
annaabi.ee 
