2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvus on see, mis valib meile sõbrad, paneb paika selle, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime jne. Alateadvus on see, kes teeb nii tähtsaid kui ka vähemtähtsaid valikuid Näiteks keelevääratusi, nimede unustamisi, valesti kuulmisi, mis esmapilgul tunduvad olema juhuslikud. Jäiga determinismi kriitika. Jäiga determinismi vastased on kritiseerinud seda seisukohta järgmiselt: 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel.
osas asendada näitlikud prototüübid, sobivalt kommenteeritud kood ning kokkulepitud testid. Samas - mõnel puhul on selgitamiseks mugavam lugeda eraldi süstemaatiliselt kirja pandud dokumenti. Väiksema tarkvara esmase loomise ajal on enamik teabest mugavalt kättesaadav tegijate peades ning selge sihtmärgi puhul edeneb töö ka ilma eraldi nõudeid, struktuuri ja kasutajajuhendit kirja panemata. Ka väiksema rakenduse puhul kipub loomise käigus unustamisi ette tulema, kuid nendest saab enamasti üle ka esmaste katsetuste või kaaslasepoolse meeldetuletuse abil. Kui aga tegijaid on rohkem, nad ei suhtle pidevalt vahetult või rakenduse loomine/muutmine jääb pikema ajavahemiku sisse, siis mälu põhjal töötav arendus enam ei toimi. Uuesti rakenduse juurde pöördudes kulub märkimisväärne osa ajast olemasoleva meelde tuletamise peale ning mõnedki algselt kokku lepitud
- Ettevõte oskab pakkuda teenuseid arvestades reaalsete vajadustega. - Müügitöö ja klienditeeninduse töö on lihtsam, kui igal töötajal on olemas ligipääs kliendi andmetele, tema vajadustele, eelistustele. - Kliendisuhte ajalugu jääb ettevõttesse. Töötaja vahetusega ei kao kliendid. - Säilib kontroll ettevõtte ja töötajate üle. Luua saab alarme, mis hoiatavad vigade tekkimisel. - Ülesanded on selged ja konkreetsed, unustamisi ja vabandamisi enam ei ole. - Töötajatel on alati ülevaade projektide töödest ja endi kohustustest. 6. Sisemine ja väline lojaalsusprogramm kuidas ja mida võiks kasutada? Klientide lojaalsust mõjutavad mitmed tegurid. Väga suur roll on klientide harjumustel. Kord kui ollakse harjunud teenust ostma, ei soovita ise enam pesu pesta. Eelkõige on kliendi jaoks oluline teenuse kvaliteet ning teenuse pakkuja usaldusväärsus
Iga päev töötas Freud kindla rutiini järgi. Alustas kell 8 patsientide vastuvõtuga. Ühele patsiendile kulutas 55minutit, sellele järgnes 5minutine suitsupaus. Pidas lõunat, siis 3-st 9-ni võttis veel patsiente vastu, siis tegeles artiklitega. Nende peres peeti oluliseks reisimist, tervist ja haridust. Ta oli kirglik kollektsionäär korjas antiikseid kujukesi. ,,Argielu psühholoogia" ilmus 20. sajandil. See on enim tõlgitud. Ta räägib eksitegudest, mille all mõistab unustamisi, kõnekomistusi (kokkusurumusepüüe, miski ei juhtu põhjuseta). Eksiteod on üheks psühhoanalüüsi allikaks. Eksitegude uurimine vihjab inimese alateadvusele. Mis on psühhoanalüüs? Tänapäeval ei tegele see patoloogiliste inimestega. Terved inimesed käivad psühhoanalüütiku juures, kuigi see ravi algas haigete juurest. Psühhoanalüüs koosneb mitmetest hüpoteetidest. Psühhoanalüüs koosneb mitmest hüpoteesist: 1. Põhjuslikkuse printsiip Psühholoogiline determinism
*) Kõikides unenägudes on seosed kokkusurutud. *) Alati on olemas sisemine tsensuur (see mis muudab osa asju sümboliteks). *) Kõikides unenägudes toimub selle materjali teistkordne töötlemine, mis on enne läbi kogetud või fantaasiates ette tulnud. *) Unenäol on oma kindlad väljendusvahendid (enamasti seotud visuaalsete kujunditega). * ,,Argielu psühhopatoloogia" raamat mis käsitleb igapäeva elu eksimusi (eksitegusid), mis sisaldavad näiteks unustamisi (Freud usub, et me ei unusta asju viletsa mälu pärast, vaid neid, mis on neile kas ebameeldivad), valede sõnade kasutamisi. -) Psühhoanalüüs hüpteeside kogum, millest on piisavalt kinnitust saanud kaks hüpoteesi. Psühhoanalüüs põhineb: *) Psüühilise determinismi prinsiip ehk põhjuslikkuse printsiip psühhoanalüüsi arvates on kõikidel asjadel põhjus (ei midagi juhuslikult ega kogemata) eelnevad sündmused, põhjustavad järgnevaid
annaabi.ee 
