endale mõni emotsionaalost. -Erinemissoov-inimene, kes soovib olla moodne orignaalne ostab kalleid ja/ja ainueksemplare, mida teised ei suuda endale hankida. -Turvalus tarve-kardetakse surma, haigusi, töökoha kaotust ja muid seesugu asju ning soovitakse olla nende eest kaitstud. -Meelelahutussoov- ei soovita elada ühetoonilist, igavat elu ning see juures allutakse näiteks turismiagentuuride reklaamidele, milles lubatakse küllaldaselt tundeelamusi ja rutiini ununemist. -Mugavustarve -inimene on loodud mugavaks, seetõttu seotakse igast vidinaid. - Jäljendamine- suures soovis küll olla teistest erinev, jäljendatakse alateadlikult populaarseid inimesi. Perekonna healolu- inimloomu omadus on soovida oma lähedastele head ja kindlustatud elu. See motiiv on uute majade, mänguasjade ja vitamiinide müümisel. Soov väikestviisi kaubelda- inimene mõtleb oma kasu peale. Ratsionaalsed motiivid -Näitab milliseid asjaolusid ostjad kaalutledes arvesse võtab
subjektiivsetele hoiakutele 4) üldistumine ehk konkreetsuse taandumine, ebaolulisena tunduva ununemine 5) kognitiivse konsistensti printsiibi müjud ehk taandub ootustega sobimatu ning võimendub või ilmub ootuste ja tõekspidamistega kooskõlas olev 6) ratsionlisatsioon ehk sellise info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget. 7) dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad Kui hiljem vastu võetud teave põhjustab eelneva ununemist on tegemist RETROAKTIIVSE INTERFERENTSIGA. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist PROAKTVIISE PIDURDUSEGA. SENSOORNE MÄLU – objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. LÜHIMÄLU – sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on
ning kinnistamist harjutuste ja tekstülesannete lahendamise teel, arvutamisvilumuste kindlat omandamist. Harjutamisega valmistatakse lapsed ette ka tunni edasiseks kulgemiseks. Ülesanded selliseks harjutamiseks valib õpetaja tunni põhiosas lahendamisele tulevate ülesannete analüüsimise teel. Igapaevasteks harjutusteks võib kasutada ka kordamisülesandeid, neid, mida teatava aja jooksul enam ei ole kasutatud. Nii on võimalik vältida kord juba omandatud teadmiste ja oskuste ununemist. Sagedane kordamine aitab omandatud teadmised varem omandatutega kindlasse süsteemi viia. Samuti võib siin meelde tuletada harjutuste liike (võrdused, võrratused, tabelid jne), mida tunni edasises kaigus vaja läheb. Õpetajal on võimalik kõiki õpilasi harjutamisele aktiivselt kaasa tõmmata, kui ta ülesannete esitamiseks kasutab ratsionaalseid võtteid. Selleks sobivad näiteks ülesandesedelid, töövihik, numbrikaardid jne.
annaabi.ee 
