Ta oskas peale saksa ja ladina keele ka kohalikke keeli ja võttis seetõttu ristisõdadest osa tõlgina.) Ta jutustab oma kroonikas (millest?) ______________________ , kirjeldab eestlaste (mida?) _____________ ja ____________. Tema kroonika on esimene kirjalik mälestusmärk, kus leidub (milliseid?) _____________________ sõnu (vanem-pealik; maleva-sõjavägi); ____________________ (Odenpe, Sackala, Viliende, Tarbata), _____________ (Lembitus, Maniwalde, Unnepewe) ning _______________ (Laula, laula, pappi!- saarlased pilkasid saksa preestrit; Maga magamas- jää igavesti magama; Tharapita!- Taara, aita!). _______________ kroonika, mis on tuntud vaid hilisemate ärakirjade kaudu, kuulub (ajastu) _____________ tähtsamate kroonikate hulka ka rahvusvahelises ulatuses. 1343 oli _____________ ülestõus. 1524 jõuavad (kelle?)____________________ ideed Eestisse (algatas reformatsiooni Saksamaal 1517).
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139).
keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. väärib tähelepanu, et lisaks saksa ja ladina keelele tundis Henrik siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, näiteks malewa, kylekunda (kihelkond), wanem, Odenpe (Otepää), Sackala (Sakala), Tarbata (Tartu), Viliende (Viljandi), Sontagana (Soontaga), Lembitus, Maniwalde, Unnepewe (Õnnepäev), ning sisaldab üksikuid lauseid: Laula, laula, pappi!, Maga magamas!. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile kaunis luulekeelne nimi – Maarjamaa. Henriku kroonika originaalkäsikiri pole säilinud. Ärakirjade järgi on teost korduvalt välja antud (esimest korda 1740 ladinakeelsena ja 1747 saksakeelsena). Esimene tõlge eesti keeles avaldati aastail 1881-83 ja senini viimane 1982.a Tallinnas (R.Kleisi tõlkes)
annaabi.ee 
