unix-i ajalugu, kasutusvaldkonnad ja programmeerimiskeeled 1963 - Multics - (Multiplexed Information and Computing Service) - MIT, General Eletcric ja Bell Labs[1] 1966 - BCPL - eelkäija CPL (Combined Programming Language), selle keele edasiarendused on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas. Selle loojad lubasid palju rohkem kui tegelikult valmis oli jõutud teha. Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T labo...
2. programmeerijale valmistehtud standardtükid, 3. harjumuspärane arvuti kasutamisviis sõltumata installitud programmidest, 4. OS tegeleb programmide lugemise, käivitamise, seismapanemisega, 5. OS tegeleb mälu jagamisega programmidel, 6. OS oskab suhelda võrguga, tegeleda mälu ja cachega, graafikakaardiga distro Eksam– EksamLinuxi distributsioon ehk Linuxi kernelit kasutav OS Linux Eksam– EksamTasuta versioon UNIXist, jookseb Intel/AMD/ARM, etc-l, 70% serveritest Linux mac EksamOS EksamX Eksam– EksamApple’ OS, põhineb erinevatel UNIXitel ja Mach’il Android Eksam– Eksamtasuta Linuxi arendus puutetundlikele seadetele by google protsessid Eksam– Eksam 1. jooksvad programmid, kasutavad mälu, olek(registrid, jms), 2. processes can create other processes, child processes multitasking Eksam– EksamMitu programmi jookseb samaaegselt
oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada, oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda, oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) ja võrguga suhelda, oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda, suhelda graafikakaardiga NB: Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama Linux – opsüsteem, vabavaraline ja tasuta versioon UNIXist - Mobiilid (Android) - Serverid (70% servereid) - Pisiseadmed (domineeriv) - Tava-arvutid (2%) Distro – Linux distribution ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil; N: Ubuntu Taust: Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installida
annaabi.ee 
