", Nt: Et saada terveks, võta rohtu!) o kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) Kanti moraalne ,,peab" (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. ) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. "Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Milline peaks inimene olema? Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine,
teha? Kanti eetika: inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis Vooruseetika küsib: milline universaliseerima. peaks inimene olema? Ühiskondlik leping: tuleks järgida reegleid, millega ratsionaalsed inimesed 10 vastastikust kasu taotledes nõustuvad. 11 A Free sample background from www
kontrollitavat tegevust sooritada (nt kõik lõikavad otse üle muru) ja kui selle sooritamine toob kaasa katastroofilised tagajärjed . · Vrd nt argumente homoseksuaalsuse ja tsölibaadi kohta. Fanatismi probleem · Enda kujutlemine teise olukorda ei anna fanaatiku puhul tulemust. · Fanaatik oma printsiibi õigsuses nii veendunud, et on siiralt valmis seda universaliseerima ka juhul, kui oleks ise ebasoodsas rollis. · Nt fanaatiline nats: "Kui peaks selguma, et minu vanemad olid tegelikult juudid, siis ma peaks tõepoolest gaasikambrisse siirduma." Kanti tugevus · Igapäevamoraalis sageli kõlavad argumendid: · Universaliseermine: Mis siis, kui kõik teeks nii? · Kuldreegel: Tee teistele seda, mida sa tahad et sulle tehtaks! · Kuldreegel paneb moraali sõltuma soovidest, kuid universaliseerimistest seob moraali
Küsimuseasetus Deontoloogiline ja teleoloogiline eetika küsivad: milline tegu on moraalselt õige, mida tuleb teha? Vooruseetika küsib: milline peaks inimene olema? Eetikateooriad selle kohta, mida tuleks teha: · Eetiline egoism: igaüks peaks tegema seda, mis edendab tema enda hüve. · Utilitarism: me peaks tegema seda, mis edendab üleüldist hüve. · Kanti eetika: inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. · Ühiskondlik leping: tuleks järgida reegleid, millega ratsionaalsed inimesed vastastikust kasu taotledes nõustuvad. Vooruste koht eri teooriates Sekundaarne: · Kant ütleks: voorused aitavad meil moraaliseadust täita. · Mill (utilitarist) ütleks: voorused aitavad meil üleüldist heaolu edendada. Vooruseetikas on voorustel primaarne roll voorused ise on olulised, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad või kas need üldse mingite tegudega päädivad.