aastast juhtis Hispaania-vastast võitlust kindral Jose de San Martin. Tema algatusel kutsuti San Miguel de Tucumanis kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi. Uus riik sai nimeks Rio de la Planta Ühendprovintsid ning hõlmas peagi ainult praeguse Argentina alasid, sest teised endise asekuningriigi provintsid eraldusid sellest järk-järgult. Iseseisvuse algusaega märgib võitlus kahe poliitilise suuna- unitaristide ja föderalistide- vahel. Unitaristid eelistasid Buenos Aireses asuvat tugevat keskvõimu ning föderalistid, kes esindasid sisemaa suurmaaomanikke, soovisid provintside suuremat autonoomiat. Lühiajalugu I Maailmasõjas oli Argentiina neutraalne; sõjajärgsel perioodil tugevnes Argentiinas Oktoobrirev-i mõjul rev. Liikumine, samal ajal kasvasid järsult USA kapitalimahutused (1913. a. 40 milj., 1929. a. 332 milj.$). 1929 alanud majanduskriis teravdas klaasivõitlust. 1930 kõrvaldas kindral J. F
Koloonia oli loodusressursside poolest väga rikas (vask, teemantid jm) ning see oli jagatud Belgia suurkompaniide vahel, milles suurim oli Katanga Kaevandusühing. Kongo kriis (1960-1965) 1960. a 30. juunil sai Kongo iseseisvuse ning selle presidendiks sai Joseph Kasavubu, peaminister Patrice Lumumba. Riigi poliitilisel areenil on sel ajal aga üle 100 partei ning kõik poliitilised jõud olid väga killustunud. Üldiselt võib neid jagada kolmeks. unitaristid eesotsas Lumumbaga, kes pooldasid tugeva keskvõimuga ühtset riiki föderalistid eesotsas Kasavubuga, kelle eesmärk oli osariikide liit nõrga keskvõimuga separatistid eesotsas Tshombegaga, kelle eesmärgiks oli riigi jagamine väikeriikideks Riik sai rahulikult areneda umbes 6 päeva, pärast mida algasid 5. juulil rahutused armees. Selle tingis suuresndi Lumumba taotlus piirata väliskapitali, rajada rahvuslik tööstus ja tugevdada keskvõimu. See aga ei
on Prantsusmaa, kus nii doktriinis kui ka seadusandluses on see seisukoht valitsev. 2. Unitaristlik seisukoht - tsiviilõigus ja ühinguõigus on tegelikkuse samad, kuid 6 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 eristatud üksnes praktilistel kaalutlustel (1 õigusharu puhul oleks selle maht liiga suur). Unitaristid väidavad, et tsiviilõigus ja kaubandusõigs on oma olemuselt sarnased, kaubandusõigus on tsiviilõigusest eraldatud vaid praktilistel kaalutlustel. Unitarism valitseb nt Saksamaal. Eestit võib samuti liigitada unitaristlikuks riigiks. Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. Kumbki seisukoht ei ole õige/vale. Peab ise analüüsima ja tuletama kumba eelistada. 1.2. Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse pärinemine rooma õigusest
annaabi.ee 
