liiale ja selle “head küljed” tulnuks säilitada, siis mõned teised autorid leiavad, et just valitsuse poliitika, sh rahvusküsimus, oli poststalinistlikul ajal rajatud väära- dele alustele, oli liiga liberaalne. Liberaaldemokraatliku partei väljapaistev tege- lane ja Riigiduuma saadik Aleksei Mitrofanov kinnitab, et impeeriumi palju- rahvuselisus oli iseendast selle lagunemise objektiivne eeldus ning ainult tugeva tsentriga unitaarriigina sai see koos püsida. Unitarismist järkjärguline taganemine algas juba Hruštšovi “rahvaste sõpruse” poliitikast, mis lasi ohjad lõdvemaks ja viis natsionalismi tugevnemisele ning kohalike natsionaalpoliitiliste eliitide tekki- misele. Need kontrollisid varimajandust ja muutusid autonoomseks poliitiliseks jõuks. Rahvuslik parteinomenklatuur oli Andropovi-järgsel ajal riikliku natsiona- lismi allikaks. Liidu administratiiv-territoriaalne korraldus rahvusliku printsiibi
kaubandusõiguse seoste kohta: 1) dualism kaubandusõigust käsitletakse tsiviilõiguse kõrval eraldi õigusharuna. Nt Prantsusmaal on lähtutud dualismist nii teoorias kui ka seadusandlusest (1804 tsiviilõigus; 1907 kaubandusõigus). 2) Unitarism kaubandusõigus on üks osa tsiviilõigusest. Nt Saksamaa, kus neid mõlemat käsitletakse unitaristlikult, kaubandusõigust võetakse tsiviilõiguse ühe eriosana. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes. Tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti
Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis tsiviilõiguses, eraldatud on praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla ka eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Sveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes, tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta
Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism – selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis tsiviilõiguses, eraldatud on praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla ka eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Šveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik – see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes, tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti
annaabi.ee 
