eluviisi võrdlus. 45. Sugulise ja suguta põlvkondade vaheldumine ning tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel miks ja kuidas. 46. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: tähtsamad seltsid, nende erinevused, näiteid. 47. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt. 48. Vesilestade (Hydracarina) eluviis ja elutsükkel. 49. Vähkide (Crustacea), lõugtundlaste (Chelicerata) ja üheharuste (Uniramia) suiste võrdlus. 50. Vähkide (Crustacea), üheharuste (Uniramia) ja küüsikloomade (Onychophora) jalgade võrdlus. 51. Putukate (Insecta) ja loimurite (Tardigrada) võrdlus: ehituse ja eluviisi põhijooned. 52. Hulkjalgsete (Myriapoda) ja putukate (Insecta) ehituse ja eluviisi võrdlus. 53. Tiivutud (juba algselt tiibadeta) ning tiivulised putukad (Insecta); siselõugsed (Entognatha) ja välislõugsed (Ectognatha). 54
Eluviisvõib olla parasiitne, samas võivad süüa ka üksnes taimi ning mitte verd imeda. Elutsükkel: munevad munad veetaimedele, neist kooruvad vastsed nugivad putukatel, seejärel kestuvad, elavad vabalt ning otsivad suuremad saakloomad, kellel verd imeda. Seejärel kestuvad uuesti, kuni kasvavad lõpliku suuruseni, imevad viimast korda verd ning siirduvad munema. 47. Vähkide (Crustacea), lõugtundlaste (Chelicerata) ja üheharuste (Uniramia) suiste päritolu ja võrdlus Lõugtundlaste suised: Kehapiirkondi kaks: pearindmik 6 lülist (kannab suiseid ja enamasti 4 paari jalgu). Suiseid kaks paari, esimene neist lõugtundlad ehk helitseerid (meenutavad sõrgu), teine paar lõugkobijad ehk pedipalpid. Vähkide suised: Pea kokku sulanud viiest lülist; nende jäsemeist on saanud kaks paari tundlaid (antenna), üks paar ülalõugu (mandibula) ja kaks paari alalõugu (maxilla).
Keha sageli selgelt lülistumata ning ka jäsemete arv võib väheneda kuue või neljani. Hästiarenenud lõuaaparaat on kohastunud närimiseks või imemiseks. Palju mullas vabaltelavaid liike, taimekahjureid ja loomade parasiite. Sametlest, elab mullas.Vesilestad elavad veekogudes ja on üsna arvukas liikide poolest. Peale nende on tuntud veel parasiitsed liigid varroalest Varroa jakobsoni, nääpsulest Demodex folliculorum, sõstra-pahklest Eriophyes ribis. Hõimkond: Üheharused UNIRAMIA Erineva välimusega, alates pikast vorstikujulisest kuni ümara kehaga loomani välja. Mõõtmed 0,5 mm 35 cm. Keha koosneb mitmeti grupeerunud lülidest. Lülidele kinnitub erinev arv lülilisi jäsemeid. Esineb pea ja sellele kinnituvad meeleelundid - liitsilmad ja kompimisjätked e tundlad. Suu ümber paiknevad erineva ehitusega suised. Suuremal enamusel esinevad tiivad. Sooltoru avatud, suured seedenäärmed puuduvad. Toitumistüübilt väga erinevad
annaabi.ee 
