Free settlers and former prisoners established six colonies: · New South Wales (1786) · Tasmania (then Van Diemen's Land) (1825) · Western Australia (1829) · South Australia (1834) · Victoria (1851) · Queensland (1859) History Of Australia Australia became known for its liberal legislation: · free compulsory education · protected trade unionism with industrial conciliation and arbitration · the secret ballot, women's suffrage · maternity allowances · sickness and oldage pensions History Of Australia The material http://www.kidport.com/ http://en.wikipedia.org/ http://www.infoplease.com/ Thank you for listening!
Töötingimused vabrikutes (tööpäeva pikkus, naised ja lapsed, teenistus, trahvide süsteem, töötervishoid). Michael Sadleri raport. Kohanemine 19. sajandi lõpuks. Tööliste organiseerumise algus (eneseteadvus). Töölisliikumise ebaseaduslikkus riiklikul tasandil (Le Chapelier’ seadus, Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia", Franēois-Noėl Babeuf, Henri de Saint-Simon, Charles Fourier). 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi „Õiglaste Liit“, Neue Rheinische Zeitung, emigreerumine Inglismaale, "Das Kapital", Marxi seisukohad ja teoreetilised mõjutajad (Feuerbach, Saint-Simon, Augustin Thierry, Babeuf, Hegel). Kommunismi eesmärk.
näiteks Le Chapelier' seadus. Lähtuti feodalistlikust arusaamast, et töölise ja ettevõtja vahekord on nagu ülema ja alama vahekord, kus alam peab olema kuulekas. Alati oli vastuargument, et kui ei meeldi, võid mujal töötada. Combination Acts- keelas briti tööliste ühingud, mis põhjustas selle, et töölisliikumine läks maa-aluseks. Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. 1840 oli Suurbritannias juba mitmeid ametiühinguid, aga massiliikumiseks sai see alles 1880/90, New Unionism. Sai alguse dokitööliste streigist, nad saavutasid võidu. See oli sõnum ka laiemale üldsusele, et streikides ja oma õiguste eest seistes saab tingimusi parandada. Pärast seda kasvas ametiühingute arv massiliselt. Miks varem ei liitutud? Kirjaoskus oli väga väike. Kui aga saadi lugeda lendlehti ja ideoloogilist kirjandust, levisid ideed rohkem.
töölised protesti avaldama, oli hirm igapäevase tasu pärast ja oldi huvitatud töö säilimisest ja karjäärist. Puudus ka ideoloogia, töölised olid kirjaoskamatud ja tööliste kollektiviseerumine sai võimalikuks alates agitatsioonst(?) 19.saj keskpaigast. Suurbritannias hakati lubama streike al 1874a, mil oli essa seadus, mis ei näinud ette kohest aresti streikimist. Eriti aktiivne 1880ndate lõpust, kui dokitööliste streik 1899 saavutas palju tähelepanu - New Unionism. Sajandivahetusest kasvas ka mujal streikide arv. Nõuti ennekõike paremaid olme ja palgatingimusi, tööaja reguleerimist. Tol ajal streigid ettevõtte omanike vastu,mitte riigi. SOTSIALISTLIK LIIKUMINE Kõige esimesed sotsialistidid R.Owen, Babeuf, de Saint Simon, Founier oid kõikd 18.-19.saj autorid, keda võeti kõik kokku utoopilisteks sotsialistideks. Nende mõte oli selles, kuidas korraldada ühiskonda ümber nii, et kõigil oleks parem tingimused, eelkõige tööliste
annaabi.ee 
