ja hariduselu allus Goebbelsile. Meedia (ajalehed, raadio, film jne) oli natsiideoloogia teenistuses: valvamine ja suunamine (ühtlustamine). NB! Toodeti palju eskapistlikke muusikafilme. Soodsa meeleolu loomine massipsühholoogia võtetega. Vapustavad hiigelspektaaklid: Igaaastased Nürnbergi parteipäevad (nt 1936a saabus pool miljonit vaatajat ja pool miljonit osalejat). Berliini olümpiamängud 1936. Natside massiorganisatsioonide (nt Hitler-Jugend, Töörinne, Vabaajaorganisatsioon) unifitseeriv ajuloputus. Natsiideoloogia vaimsed vastased, Weimari Vabariigi juhtivad kultuuritegelased lahkusid Saksamaalt (Mann, Brecht jne). Probleem: Roomakatolikus ja evangeelses kirikus on tegelasi, kes ei aktsepteeri uuspaganlikku, juudivastast natsireziimi. Tulemus 1933-39: Vaimne tasalülitamine õnnestus. Sakslaste enamus pooldas natse ja oli rahul oma eluga (töötus likvideeriti ja elu-olu muutus stabiilsemaks).
Tendents on, et valitsemine (haldus) asetub imperatiivsete ettekirjutuste tegija rollilt ümber piisava suunaja ning eelkõige vaba tegutsemise jaoks tingimuste looja rolli. Range planeerimise asemele astub järjest enam eelduste loomine ning stabiilsuse tagamine. Nn hüveoluühiskonna iseloomulikuks tunnuseks peetakse sotsiaalse iseregulatsiooni enamat usaldamist. Vaba ettevõtluse tingimustes kasvab järjest valitsuse vahendav ja koordineeriv ning unifitseeriv roll. Traditsiooniliselt on peale 61 riigisektori arvatud riigi ja eeskätt valitsuse funktsiooniks avalike teenuste tagamist. Thatcherism on aga tõestanud, et ka avalikud teenused võivad olla edukalt erasektori käes, kui riik ja eeskätt valitsus nende üle piisavat, aga mitte ülepingutatud, totaalset kontrolli teostab. Ja selle kontrolli osaski on
Siin on tegu õiguse allikatega kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne) kohta. Munitsipaalõigus ei ole taandatav üheleainsale õigusallikale. 5.1. Euroopa Liidu õigus: Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. On jagatud EÜ seadusandluse siseriikliku õiguskorraga seotuse aspektist kolme kategooriasse: liikmesriikide õigussüsteeme 1) unifitseerivaks - (primaarõigus + peam. määrused) unifitseeriv seadusandlus asendab asjaomases küsimuses (näiteks agraar- ja konkurentsipoliitika) täielikult siseriiklikku seadusandlust; 2) harmoniseerivaks - (peam. direktiivid nt 94/80/EÜ; 96/30 EÜ) sel puhul ühtlustatakse siseriiklikud seadused EÜ seadustega selliselt, et esimest teisega ei asendata. Õigusaktina kasutatakse siin enamasti direktiivi. Eristatakse täielikku harmoniseerimist ja minimaalharmoniseerimist. Totaalharmoniseerimine seondub üldiselt siseturuvabaduste teostamiseeldustega
annaabi.ee 
