Pagulane ei saa oma kodumaale pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole parenenud. Pagulane ei ole kindlasti immigrant, sest immigrant on vabalt lahkunud oma kodumaalt ja hakanud otsima paremaid elutingimusi. Immigrant saab igal hetkel oma kodumaale tagasi minna, kuid pagulase elu on ohus oma kodumaal. UNCRHi aruandest selgub, et 80% pagulastest on arengumaades, arengumaad võtavad vastu neli viiendikku maailma pagulastest. UNHCRi 2010. aasta ülemaailmseid suundumusi käsitlev aruanne näitab, et paljud maailma vaeseimad riigid võtavad vastu suurel hulgal pagulasi nii absoluutsete arvude poolest kui ka nende oma majanduse suurusega võrreldes. Kõige rohkem pagulasi on Pakistanis, Iraanis ja Süürias, vastavalt 1,9 miljonit, 1,1 miljonit ja 1 miljon. Pakistanis on mõju majandusele kõige suurem, sest riigis on 710 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta
Pagulased ja varjupaigataotlejad maailmas Aastate jooksul on pagulaste ja teiste UNHCRi abistavate arv märkimisväärselt kasvanud. Kasv on olnud kahelt miljonilt 1970. aastal kaheksale miljonile 1980. aastal, viieteistkümnele miljonile 1990. aastal, kahekümne kuuele miljonile 1996. aastal. Aga 1998. aastal langes see arv umbes kahekümne kahele miljonile. 1960ndatel aastatel oli enamik pagulaste tagakiusamisi ja konfliktide ohvreid Aafrikas, Kagu- Aasias ja Ladina-Ameerikas. 1970ndate aastate esimesel poolel taotles hulk ladina-
maavärinat Pakistanile – mõlema katastroofi puhul saadeti välja ka Eesti Päästemeeskond. 2008. aastal andis Eesti humanitaarabi kokku 15 riigile, kokku 22 miljoni krooni ulatuses, kusjuures peamised abisaajad olid Georgia relvakonflikti sisepõgenikud. Eesti toetab hätta sattunud riike tihti ka ÜRO süsteemi ja Rahvusvahelise Punase Risti organisatsiooni kaudu. UNHCRi kaudu saadeti humanitaarabi mitmesse Aafrika kriisikoldesse, nagu Sudaan, Keenia ja Kongo Demokraatlik Vabariik ja veel ka Haitile ja Madakasgarile. Eesti on sel aastal humanitaarabiga toetanud 8 riiki – Ukrainat, KeskAafrika Vabariiki, Süüriat, Lõuna Sudaani, Gaza sektorit, Iraaki, Filipiine ning Bosnia ja Hertsegoviinat. Samuti toetab Eesti rahaliselt (vabatahtlike