kõige sage esinevaks ekseemi tüübiks. Esineb ainult ülejäsemes, peamiselt dorsum manus peale. Ta on sirgelt piiritletud vaskulaarne erüteem mis tõsiselt meenutab mündikujulised täpikesed umbes ühe krooni suurusel. Kõige sagedam eksogeene põhjus on külm õhk. Isegi pärast agressiivselt hormoon ravi pärast tihti retsidiiveerub talvel ajal. Aga sojal ajal allub väga hästi lipiid sisaldava kreemi ravile, nagu näiteks: Unguentum Physiogel, mis on võimalik ilma retseptita osta igas apteegis, ja mingi tolerantsus selle suhtes ei tekita, sellpärast patsiendid saavad seda kasutama vabalt. http://www.dermatolog4you.ru/stat/lvov/jekzema_lvov.html · Tülootiline ekseem (Eczema tyloticum): lokaliseerib laba kätel ja harval juhul laba jalgadel. Esinevad sügavad, väga valulikud fisurid, millised aga harva lähevad alla aluskihi. Nahk on kuiv ja tihti
kalium, kefir, kenophobia, leukaemia Q=k q-täht esineb ladina keeles ainult ühendis qu, vt. konsonantühendid. X = ks Sõna algul esineb x ainult (kreeka) laensõnades. Näited x kasutamise kohta: xenophobia, xerasia, cortex Z = dz või ts Kreeka laensõnades hääldatakse tähte z dz-na, näit. zona, zoologia, zooanthropia, zmaragdus, zygoma Uutest keeltest saadud laensõnades hääldub z ts-na, näit. influenza, zincum, Zingiber NGU = ngv, näit. lingua, unguentum, sanguis, pinguis QU = kv, näit.aqua, aquila, equus SUA = sva, näit. suavis, suavitas SUE = sve, näit. suetus, Suetonius TI (vokaali ees) = tsi Keskajal hakkas ti vokaali ees tsi-na häälduma, näit. substantia, scientia, operatio, articulatio, injectio, vitium, Horatius Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite -sti, -xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu ta kirjutatakse, näit. aetiologia, bestia, mixtio
Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e, y, ae, oe ees: cellula ,rakk', cycnus ,luik'; 6. C K a, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: caput ,pea', corpus ,keha', oculus ,silm', lac ,piim'; 7. NGU NGV (kui järgneb vokaal): lingua ,keel', unguentum ,salv', sanguis ,veri'; 8. QU KV: aqua ,vesi', equus ,hobune', aquila ,kotkas'; 9. SUE, SUA SVE, SVA: suavis ,meeldiv'; Rõhk: 1. Rõhk ei ole kunagi viimasel silbil 2. Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil 3. Kolme- ja enamasilbilistes sõnades tavaliselt eelviimasel silbil natúra, medicína 4. Kui eelviimane silp on lühike, siis on rõhk tagant kolmandal silbil médicus 5. Rõhk on eelviimasel silbil sõnades medicína,
annaabi.ee 
