barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss on Ungru ehitajatele olnud ka muus osas eeskujuks. Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn. Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga. 1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd. Aastakümneid tühjalt seisnud loss hakkas lagunema 1940tel aastatel. Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. Haapsalu
barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss on Ungru ehitajatele olnud ka muus osas eeskujuks. Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn. Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga. 1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd. Aastakümneid tühjalt seisnud loss hakkas lagunema 1940tel aastatel. Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi
Pärast II MS-i kirjutatud operettidest oli esimene Boris Kõrveri ja Leo Normeti sporditeemaline operett „Hermese kannul“ (1946), mis lavastati aga alles 2004. Esimeseks sõjajärgseks eesti operetiks sai Edgar Arro ja Leo Normeti muusikaline komöödia „Rummu Jüri“ (1954). E.Arro ja L. Normeti „Tuled kodusadamas“ (1958). Ants Sõber tegi esimese eesti opereti kaasaegsel teemal „Ristuvad teed“ (1958). Valter Ojakääru „Maskeraad Ungrus“, mis on tõenäoliselt viimane eesti algupärane operett. 29. Eesti algupäraseid muusikale ja rokkoopereid. Muusikale: Ü.Raudmäe „Kiri nõudmiseni“ (1965) R.Valgre/Ü.Raudmäe „Muinaslugu muusikas“ (1967) Ü Vinter/Ü.Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969) Rokkoopereid: Raimo Kangro/Andres Valkonen „Põhjaneitsi“ (1980) Alo Mattiisen „Roheline muna“ (1987) Heini Vaikmaa „Hing ja iha“ (1990) Rein Rannap/Urmas Alender/Toomas Rull/Margus Kappel „Ruja“ (2008) 30
ning siis käsutas ta kogu eskaadri edasi sõitma Liibavisse, et sel viisil järgmisel kevadel kergemini jõuda Pommerisse. Haapsalusse sõitis Vene tsaar otsima uut sündsat sadamakohta. Keisri saabumine tuli väga ootamatult. Ta randus siin Kassinina neemele, mis hiljem suures keisrivaimustuses ristiti Kaiserortiks. Peeter Suur viibis linnas lühikest aega, vaatas lossi ühes kirikuga ning juba paari tunni pärast randus ta Pullapää kohal, et sõita Ungrusse. Külaskäik Ungrus oli mõeldud Rootsi ülemjäägermeister ja Eestimaa maanõunik parun Reinhold Ungern Sternbergile, keda ta oli tundma õppinud mitmetel kokkupuutumistel Peterburgis ja Tallinnas. Ent parun oli juba kaks aastat tagasi Tallinnas surnud. Ungrus elas ainult veel tema kahekümneaastane lesk Sophie Auguste ühes oma aastase pojaga. Peeter Suur avaldas talle mehe surma puhul kaastundmust ning veetis aega mõnusasti vesteldes. Ungru mõisa aed olnud sel ajal ilusamaid Eestimaal
annaabi.ee 
