ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sinu nimi mu suus Priidu Beier MÄRTSIKUU PÄEVAKS 1894 5 Sa Issand igavene, Sul imelikud teed, -
laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal
Prohhorovil kui ka Bassovil. Kui käsitleksime arvukaid erinevaid laseritüüpe, peaksime nimetama veel paljusid nimesid. Niigi oli ta "hilinenud" tervelt nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolleu looduses näitas teoreetiliselt Albert Einstein juba Esimese maailmasõja ajal (1916.a.). Nähtavasti on aga tõsi seegi, et siiski kõige esmalt välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakenduseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. Aastal. Laseri ehitus 1. Aktiivaine 2. Pump vajalik pöördhõive tekitamiseks (laseri "süütamine") 3. Peegel 4. Poolläbilaskev peegel (3 ja 4 koos resonaator) 5. Laserkiir Laseri sünteetiline rubinnikristall töödeldaksesilindriks, mille telje pikkus tublisti ületab läbimõõtu.Veel on oluline, et ta asetatakse teljega risti rihitud tasaparalleelsete peeglite vahele, optilisse resonaatorisse
laseritüüpse , siis peaks nimetama veel väga palju nimesid. Viiekümnendate keskel oli laseri leiutamine õhus, nii või teisiti ta pidi varem või hiljem ilmuma. Niigi oli ta hilinenud pea nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolule looduses näitas juba Albert Einstein Esimese maailmasõja ajal, aastal 1918. Tõsi on aga see et kõige enam välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakendamiseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Algusaastatel tudeeris Gould füüsikat Schenectady ülikooli kolledzis, tema huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941 aastal astus ta Yale´i ülikooli doktorantuuri, selle aga katkestas sõda. Peagi värvati ta tööle salaettevõtesse mis toodab uraani esimese aatomipommi tarvis. Sellal algab Gouldil kooselu neiuga, kes kaasab ta marksismi õpperingi. Ent julgeoleku organid saaavad haisu ninna ja pommivabriku väravad plaksatavad Gouldi ees kinni. Tal
Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Kui käsitleksime arvukaid erinevaid laseritüüpe, peaksime nimetama veel paljusid nimesid. Niigi oli ta "hilinenud" tervelt nelikümmend aastat, sest laseri aluseks olevale stimuleeritud kiirguse olemasolleu looduses näitas teoreetiliselt Albert Einstein juba Esimese maailmasõja ajal (1916.a.). Nähtavasti on aga tõsi seegi, et siiski kõige esmalt välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakenduseks just Gordon Gouldi peas unetul sügisööl 1957. aastal. Ardo Laur Laserite tüüpe Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja
" ,,19. oktoobril 1827" ,,Suurnikule" ,,Talisman ,, ,,Poeedile" (Sonett) ,,Tondid" 1828 ,,Eleegia" ,,Sõpradele" ,,Sa, punapõsine ja priske arvustaja" ,,Veel puhuvad jahedad tuuled" ,,Värsid, mis loodud unetul ööl" ,,On kurvad laulud Gruusial" ,,Sangar" ,,Eelaimus" ,,Mustlased" ,,Uppunu" ,,Ei hinda kalliks ma bakhandi noore hoogu" ,,Antsaar" (,,Mürgipuu") ,,Lill" 1831 ,,Poeet ja pööbel" ,,Venemaa laimajaile" ,,Mis oli varasemalt, seks, sõbrad, veelgi ,,Kaja"
annaabi.ee 
