Peale narkootikumide, tubaka ja alkoholi võivad võimaliku sõltuvuse tekitajateks olla ka laialt levinud energiajoogid. Võrreldes narko- ja alkoholisõltuvusega, on see ühiskonnale ohutum. Energiajook pole narkootiline aine, vaid virgutaja, stimulant, mis mõnel inimesel võib tekitada sõltuvust. . Kui jooki esmakordselt liigselt tarbida, siis võib tarbija kõige hullema stsenaariumi järgi sattuda surmasuhu, põhjuseks vererõhu liigne tõus. Paremal juhul muudab jook inimese lihtsalt unetuks. Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja
Teist tüüpi unetud on need, kes magavad ainult paarkolm tundi öö jooksul või arvavad, et ei maga üldse, ja on tohutult väsinud. Unetu ollakse ka siis, kui tuntakse muret oma une pärast. Näiteks: ma saan vanemaks, hakkan rohkem ärkama, aga tahaksin magada nagu siis, kui ma olin 25. Vahel on vaja lihtsalt ka informatsiooni, et teha vahet, mis on tõeliselt halb ja vajab muutmist ja mis on need asjad, millega saab tegelikult toime tulla. Kui inimesed muutuvad unetuks, hakkavad nad sageli tegema asju, mis nende unetust süvendab ja muudab selle krooniliseks. Näiteks võib uneaegsete hingamishäirete tõttu muutuda inimene depressiivseks. Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatavad inimesed siiski mõne tunni, ehkki nad seda ei teadvusta. Une esimeste järkudega piirdumise tõttu ei jõuta välja sügava uneni ja seetõttu pannakse tähele väliseid ärritajaid. Selle tulemusena tundub inimesele, et ta on koguaeg ärkvel.
Nii ühele kui teisele võib eelneda asümptomaatiline vorm, mille puhul haigel puuduvad küll vaevused kuid uuringul leitakse kahjustunud peensoole limaskest. Tsöliaakia tüüpiline vorm esineb sagedamini 6-24 kuu vanustel lastel. Haiguse alguses on märkimisväärne tsöliaakiahaige lapse tuju, une ja isu muutus – heatujuline, seni hästi arenenud ja kasvanud, rahuliku unega laps muutub virilaks, rahutuks, isutuks, unetuks ja jõuetuks. Vaevatud ja virila olekuga kõhn, kahvatu, isutu ja suure kõhuga laps – nii näeb välja tsöliaakiahaige, kui haigus on juba kestnud pikemat aega. Tüüpilisele vormile on iseloomulik krooniline või perioodiline kõhulahtisus (väljaheide võib olla vedel või puderjas, suures mahus, läikiv, savijas-hallikas-pruun, vahutav, väga halva lõhnaga). Kõhulahtisuse perioodid võivad vahelduda nii normaalse väljaheite kui ka kõhukinnisuse perioodidega
annaabi.ee 
