Tuglase novellid ,,Maailma lõpus" Novell on üles ehitatud läbi ühe tegelase silmade, kes enda ümber toimuvat kirjeldab. Saarele jõudes jääb ta teiste meremeeste poolt mahajäetuks ning seisab silmitsi salapärase saarega. Peagi on ta juba hiiglaneitsi kütkeis, kellega ta saarel kummalisse suhtesse astub. Konfliktiks kujunebki seesama peategelase suhe hiiglaneitsiga, sest algne uneline ja paradiisilik suhe, täis õrnust, küllust ja hellust, muutub tegelase jaoks ühel hetkel hoomamatuks. Kuigi hiiglaneitsi suutis panna tegelase end tundma suuremana kui hiiglane ise, on ühel hetkel armunute vahekorrad pöördunud, tegelane tunneb end neitsi poolt ahistatuna, kammitsetuna. Ta üritab neitsi käest lahti rabeleda, kuid hiiglane on metsik, temast tugevam ja saab ta kätte. Võikalt vägistab ta peategelase, paradoksaalselt Iha Templis
degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.) "Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus". Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel harva tuleb ta sellest välja ja uneleb peegelsiledate järvede kaldal, metsade lõputuses, tähtede säras, kuukiirte nukruses. Tundub, et lõpmatus valmistab talle hirmu. Maja all mõtleb Bachelard eelkõige elamut. Mõisted oneiriline maja (uneline elamu), ülikelder, mittemaja (talvine kosmos) on kõrvuti lihtsate kujunditega nagu lamp, trepp, meditatiivne ämblik, hirmunud lepatriinu, kellatorni raske kardin ja selle vahelt helenduv lumi. Bachelard'i maja on vertikaalne. Keldri ja pööningu vahel on paar korrust. Esimene korrus on kõige asisem, sest ta on seotud tänavaga, sinna paneb ta elama filosoofid. Poeet elab katusekambris, et olla lähemal tähtedele. Kelder on täis hiiri, lapsepõlve hirmusid, tolmunud veinipudeleid
Ta uskus, et alateadlikud nägemused, mis päästavad valla sürrealistliku kunsti, olid pigem v alikulised projektsioonid meie egost. Samuti olid alateadvuse produktid tulenenud vägagi teadlikult sooritatud protsessist, mis sarnanes unega. Uni peaks olema esile kutsutud teadliku või alateadliku mõtte poolt -. näeme unenägusid üsna valikuliselt. Sürrealism fotograafis on vägagi huvitav ja vastuoluline kontsept- foto on reaalne ja surrealism ebareallne, uneline. Sürrelismi fotograafias suhtuti väga kriitiliselt kuni sürrealistliku fotograafia pioneerid nagu Man Ray ja Lee Miller ületasid traditsioonilise fotograafia piirid, et luua innovatiivseid tehnikaid kasutades sürrealistlikke teoseid. Kusjuures fotod ei pea tingimata olema sürreaalsed aga ka kõige igapäevasemad, vaadatuna läbi sürrealistliku tundelaadi, saavad väga kergesti omandada uue konteksti ja uue rolli. Antropoloogilised fotod, tavalised klõpsud, filmikaadrid,
annaabi.ee 
