Unetu ollakse ka siis, kui tuntakse muret oma une pärast. Näiteks: ma saan vanemaks, hakkan rohkem ärkama, aga tahaksin magada nagu siis, kui ma olin 25. Vahel on vaja lihtsalt ka informatsiooni, et teha vahet, mis on tõeliselt halb ja vajab muutmist ja mis on need asjad, millega saab tegelikult toime tulla. Kui inimesed muutuvad unetuks, hakkavad nad sageli tegema asju, mis nende unetust süvendab ja muudab selle krooniliseks. Näiteks võib uneaegsete hingamishäirete tõttu muutuda inimene depressiivseks. Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatavad inimesed siiski mõne tunni, ehkki nad seda ei teadvusta. Une esimeste järkudega piirdumise tõttu ei jõuta välja sügava uneni ja seetõttu pannakse tähele väliseid ärritajaid. Selle tulemusena tundub inimesele, et ta on koguaeg ärkvel. Head nõuanded unetuse leevendamiseks Jälgi une-ärkveloleku rütmi: · Mine voodisse, kui oled unine.
Kõige olulisem on magatud une kvaliteet. Unenorm muutub koos eaga väiksemaks, aga inimene ei taha seda endale tunnistada. Samaviisi muutub ka unevajadus, sest uni on seotud inimese füsioloogia ja anatoomiaga nagu kehakaalgi. Naisterahvad kurdavad küll rohkem, ei arvata, et nad oleksid rohkem unetud kui mehed. Unetus on täiesti üldinimlik probleem - ka erialakirjandusest loetu kinnitab seda. Patsientidega, kes on arsti poole pöördunud unehäiretega, on nii: uneaegsete hingamishäiretega on tõepoolest ülekaalus mehed ja lihtsalt unetuseprobleemiga jõuavad arsti juurde enamasti naised. On levinud seisukoht, et enamasti norskavad mehed, aga tegelikult norskavad ka naised. Nii on ühtmoodi unetuid nii naisi kui ka mehi. 4 Unetuse sümptomid ja tagajärjed Unetus on üks enamlevinud terviseprobleemidest. Eesti terviseuuringu andmetel kaebas
1.5.2 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku unehäirete keskus Tegevusalad: · Uneaegsed hingamishäired, uneapnoe kahtlus uneuuringud, positiivse õhurõhu ravi alustamine, muude raviviiside konsultatsioon, vajaduse korral saadetakse edasi kõrva-nina-kurgukirurgi, stomatoloogi või muu eriala spetsialisti juurde. · Erineva geneesiga uneaegsed hingamishäired (parasomniad, rahutute jalgade sündroom, epilepsia) uneuuringud. See keskus on spetsialiseerunud uneaegsete hingamishäirete väljaselgitamisele ning ravile. 1.5.3 Pintmann Unehoiukeskused Koosneb kahest asutusest: Villa Pintmann Unehoiukeskus ja Kubija Unehoiukeskus. Pintmann Unehoiukeskused Tallinnas ja Võrus pakuvad abi kõigile, kes tunnevad, et uni pole täisväärtuslik. Patsiente võetakse vastu ka ilma arsti saatekirjata. Unehäirete ravimisel pakutakse nii lääne arstiabimeetodeid kui ka idamaade tuhandeid aastaid vanu ravivõtteid
annaabi.ee 
