- Võlgadesse sattumine sunnismaisuse väljakujunemine. Linnad: märkimisväärne eestlaste hulk. Hoidsid isikliku vabaduse mõtet elus. Hansa liitu kuuluvad linnad kultuuriliste uuenduste vahendajad. Teatud vastukaal feodaalsele mõtteviisile ja aadlile. Miks kirik ei otsinud koostööd päriselanikega? Usaldamatus (eriti peale 1223 mässu, ei võetud eestlasi enam linnustesse); teine põhjus feodalismil põhinev mõtteviis eesti ja läti talupojad undeutsche ehk alam seisus. Vähesed tõusid sellest seisusest kõrgemale. Haridus: kiriku kaudu teatud võimalus. Hiliskeskaegne feodaalne sunnismaisus sulges selle tee. Ainult linnaeestlaste poegadel võimalus. Nii ei tekkinudki eestis oma rahvusest preesterkonda. Eestis oli kirik koloniaalvõimuks (piiskopkonnad) ja suhtumine pärisrahvasse tõrjuv. Päriselanikel 3 võimalust: - uue korra omaksvõtmine ja hüvede korral sellega kaasaminek - neutraalne kohanemine ja passiivne vastupanu
Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgustus vabade kodanike hulgas, siis Baltikumis olid talupojad ja mitte-eestlastest (undeutsche) linnakodanikud pärisorjuslikus seisuses. Lõpuks saadi aru, et põõlisrahva elujärjest sõltub ka valitseva ülemklassi heaolu ning mõned rahvavalgustajad tõstsid päevakorrale ka pärisorjuse kaotamise ideed. Üks maarahva eluolu parandamise eelduseks oli haridus, kirjasõna isiklik tundmine, mida taotles luterlus ja mis oli Eesti- ja Liivimaal riigikirikuks. Kuramaa on peamiselt katoliiklik ala ja seal polnud kirikul valgustusideede realiseerimisel tähtsust
Dominiiklaste ordu põhiülesandeks oli misjonitöö allutatud maade põlisrahvaste seas ja võitlus ketserlusega. Nende mungakoolides koolitati kohaliku rahva keelt oskavaid munkpreestreid, ja nende hulgas oli Tallinnas 15. sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. Undeutsche ehk mittesakslased. Pikaaegse vallutussõja tõttu suhtuti eestlastesse umbusuga. Pärast eesltaste 1223/24 aasta mässu neid enam linnustesse ei võetud. Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti ja Läti talupojad kui ,,mittesakslased", alam seisus. Tsistertslased Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased
annaabi.ee 
